Praeguseks on teatatud, et xAI on hagenud kaht kasutajat väitega, et nad rikkusid platvormi kasutustingimusi, kui lõid tehisaruga Grok lastest pornograafilisi pilte, kirjutab Politico.
Üks xAI hagetu on Arkansase fotograaf Russell Bloodworth, kellele on esitatud üle 100 kriminaalsüüdistuse väidetava Groki kasutamise pärast, et muuta enda tehtud professionaalseid laste fotosid seksuaalse kuritarvitamise materjalideks. „[Bloodworthi] tegevus oli läbimõeldud plaan, mille eesmärk oli kasutada hageja vahendit kuritegelikel eesmärkidel, põhjustades tõelistele ohvritele sügavat ja püsivat kahju ning seades samal ajal hageja märkimisväärse õigusliku riski ja mainekahju ohtu,“ seisab xAI hagiavalduses. Bloodworth ei ole end süüdi tunnistanud.
Teisena hages xAI Lõuna-Carolina meest Terry Wayne Harwoodi, keda süüdistatakse samuti selles, et on Grokiga loonud laste seksuaalse kuritarvitamise materjali. Harwoodile on esitatud ka kriminaalsüüdistus alaealise seksuaalse ärakasutamise pärast.
Ettevõte püüab selliste kohtuhagidega panna kasutajad vastutama „kõigi mõistlike kulude“ eest, mis xAI-l kohtuvaidlustes tekivad, sh „maine kahjustamise“ kahjutasu. Mõneti püüab xAI Grokki tabanud vaidlustest tingitud kulud “üle kanda” vaidluse põhjustanutele. Teisalt aga lubas Musk juba jaanuaris, mil Grokiga loodud pildid suurema tähelepanu alla sattusid: “Kõik, kes kasutavad Grokki ebaseaduslikku sisu loomiseks, kannatavad samu tagajärgi, nagu oleks nad üles laadinud ebaseaduslikku sisu.”
Igal juhul peab ettevõte end kaitsma mitmes kohtuasjas, mis puudutavad Grokiga loodud alasti- või ekplitsiitseid pilte. Ettevõttel on ees vähemalt veel kaks sellist kollektiivhagi. Samuti vähemalt neli individuaalset hagi, mis põhinevad Bloodworthi väidetavatel kuritegudel, kusjuures neid hagejaid esindaja adokaadi sõnutsi on oodata veelgi rohkem hagisid. Kõikides kohtuasjades väidetakse, et xAI ei kasuta kaitsemeetmeid, et vältida seksuaalse alatooniga ja nõusolekuta loodud süvavõltsinguid.
Põhja-Carolina Ülikooli õigusteaduse professor ning ärilepingute ja äriõiguslike kohtuvaidluste spetsialisti John Coyle’i sõnutsi on äärmiselt haruldane, kui ettevõte jõustab kasutustingimusi kohtu kaudu. Professori hinnangul ei kipu teised ettevõtted nii toimima, sest ennekõike pole see brändi mainele hea. Kusjuures ka xAI pole täpsustanud, mis juhul on kavas kasutaja vastu kohtusse minna ja mis juhul rakendada senist tava, kus X on pigem konto peatanud või sulgenud ja esitanud riigivõimudele teate säärase materjali kohta. Ainuüksi 2026. aastal on xAI saatnud umbes 74 000 sellist teadet, mis on viinud enam kui 240 vahistamiseni.
Normaalne äriline mõtlemine – kasud mulle, kahjud sulle 😁