Oxfordi linnavalitsus leiab, et nn liiklusfiltrite süsteemi on vaja, et vähendada ummikuid. Kriitikud aga seavad kahtluse alla sõiduautode tuleviku kogu riigis, kirjutab The Telegraph.
Oxfordi linnavolikogu ühes varasemas ettepanekus oli linn jagatud ka kuueks 15-minuti sektoriks. Sellise linnaplaneerimise põhimõte on, et inimene jõuab veerand tunniga jala või jalgrattaga kõigi vajalike teenusteni. Nüüdseks on omavalitsus sellest terminoloogiast vastuoluliste liikumispiirangute tõttu distantseerunud, kuid selle asemel kavatseb kuues punktis kasutusele võtta nn liiklusfiltrid. Selles süsteemis on teedele paigaldatud kaamerad, mis jälgivad vaid sõiduautosid, mille juhil peab olema eriluba, et nn filtrist läbi sõita. Ülejäänud sõidukid, nt ühistransport, taksod, väikebussid, mootorratad ja veokid, võivad vabalt liigelda. Füüsilisi tõkkeid tänavatele ei paigaldata, kogu järelevalve toimub automaatse numbrituvastusega kaamerate abil. Oxfordi elaniku eriluba annab õiguse nn liiklusfiltrit läbida 100 päeva aastas tasuta, Oxfordshire’i piirkonna elanike eriluba aga vaid 25 päeval aastas. Loata nn filtri läbimise korral ootab juhti trahv 70 naela (u 81 eurot), mida võidakse vähendada, kui trahv tasutakse 21 päeva kestel.
Linnavalitsuse andmetel on tegemist meetmega, et piirata transpordivahendite liiklust mingil teelõigul ja vähendada sedasi ummikuid. Linnavalitsus leiab, et vähem eraautosid on linnale kasulikum, liiklus ohutum ning jalakäijatel ja ratturitel rõõmsam. Samuti tagab lahendus keskkonnahoiu, sest õhusaaste väheneb.
Kavandatav süsteem on pälvinud autoklubide ja kodanikuvabaduste kaitsjate terava kriitika. Varivalitsuse transpordiminister Greg Smith ütles: „Leiboristid on andnud rohelise tule drakoonilistele omavalitsustele, nagu Oxfordshire, et need kontrolliks, kuidas inimesed elavad, liiguvad ja sõidavad, kasutades kaameraid ja trahve, mis tuginevad DVLA (maanteeamet) andmetele. Oxford on katseprojekt, kuid see on tööpartei plaan kogu riigi jaoks.”
Briti autojuhtide liidu direktori Duncan White’i sõnutsi on 15-minuti linn kohutav ja stalinistlik lähenemine sotsiaalsele kontrollile. White lisas: „See on kodanikuvabaduste rikkumine ja lehekülg Ida-Saksamaa õpikust. 15-minuti linnas peate taotlema passi, et minna vanaemale külla. Kodanikuvabaduste seisukohast on see mõttetu. Operatiivsest vaatenurgast on see veider.” AA teepoliitika juhi Jack Cousensi hinnangul unustavad kohalikud omavalitsused, et auto on praegu ja ka edaspidi peamine transpordivahend. Linnakeskustesse sisenevad autod annavad kohalikele omavalitsustele suuri parkimistulusid ning peatänavad sõltuvad jalakäijatest, kellel on kõige lihtsam linnakeskusesse pääseda just autoga.
Eelmisel valitsusel oli plaan, mis takistanuks omavalitsuste võimalust liikluspiiranguid kehtestades kasutada riiklikke registreid. 2023. aastal kavatsesid konservatiivid muuta seadust nii, et omavalitsused ei pääseks maanteeameti registrile ligi juhul, kui seda oli vaja, et rakendada kaamerajärelevalvet, piirata autokasutust või kui kohalikud elanikud ja ettevõtted ei toetanud projekti. Nüüdse kohaliku transpordi asekantsleri Simon Lightwood sõnutsi ei ole selle plaaniga kavas jätkata ega omavalitsuste õiguseid kärpida. Transpordiministeeriumi pressiesindaja lisas, et omavalitsus otsustab, kuidas rakendab nn liiklusfiltreid ja muid liikluskorraldusmeetmeid ning valitsus sellesse ei sekku. Pressiesindaja selgitas: „Kohalikud omavalitsused kasutavad DVLA andmeid, et aidata hoida teed ohutuna ja võidelda ohtliku sõidustiili vastu. Kuidas nad seda teavet kasutavad, on iga omavalitsuse enda otsustada, et see toimiks nende kogukondade jaoks kõige paremini.”
Igal juhul tähendab see, et kõik omavalitsused kogu riigis võivad järgida Oxfordi eeskuju ja kehtestada kaameratega jõustatava liikluskorralduse. Kriitikute hinnangul tekitab süsteemi potentsiaalne laienemine kogu riiki küsimusi erasõidukite kasutamise tuleviku kohta Suurbritannias (loe ka siit).
