Mullu oktoobrist peavad Euroopa Liidu riigid piiripunktides kasutama uut piirikontrolli süsteemi ehk sisenemise/väljumise süsteemi (Entry/Exit System, EES). Selle eesmärk on kontrollida Schengeni alale sisenevaid kolmandate riikide kodanikke, kes peavad piiripunktis andma sõrmejäljed, foto ja selgitused reisi eesmärgi kohta. Kolm riiki rakendasid EES-i selle esimesest päevast täies mahus, sh Eesti. Ülejäänud riigid pidanuks EES-i täies mahus kasutusele võtma tänavu 10. aprilliks, kirjutab Euronews.
Kuid süsteemiga kaasnesid juba selle esimestel rakendamise päevadel arvestatavad keerukused, eriti lennujaamades. Alustades reisijate segadusest, mida ja kus tuleb registreerida, ning lõpetades tohutute järjekordade, märkimisväärsete viivituste ja lennust maha jäämisega. Näiteks Lissaboni lennujaam oli sunnitud kolmeks kuuks EES-i peatama juba detsembris, sest piirikontrolli tõsised puudused põhjustasid liiga pikad ooteajad, mis ulatusid väidetavalt seitsme tunnini.
Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukogu (Airport Council International, ACI) detsembri aruandest selgus, et biomeetrilise piirikontrolli tõttu on piiriületuse menetlusaeg pikenenud kuni 70% ja tippaegadel võib ooteaeg ulatuda kuni kolme tunnini. Ühtlasi hoiatas ACI Euroopa üksuse peadirektor Olivier Jankovec, et mida enam EES-süsteemi kasutusele võetakse, seda suuremad on lennujaamades ummikud ja häiringud. Jankovec hindas tõsiseks kaasnevaid ohutusriske ja selgitas, et suveks on hädavajalik EES peatada juhul, kui olukord piirikontrollis muutub talumatuks. Kui aga jätta EES-i leevendused tegemata ning tehnoloogia ja piirivalvurite arvu probleemid lahendamata, võivad kaasneda 5-6 tunni pikkused ooteajad.
Seetõttu on Euroopa Komisjon lubanud “teatavat paindlikkust”, et leevendada võimalikke ummikuid reisiliikluse tippaegadel, eriti suvisel turismihooajal. Seega on liikmesriikidel nüüd lubatud vajaduse korral EES-süsteem osaliselt peatada 90 päevaks ja seda võib pikendada 60 päeva, et katta suve tipphooaeg. „Sellise suuremahulise süsteemi kasutuselevõtt on keeruline ülesanne,” ütles Euroopa Komisjoni pressiesindaja Markus Lammert jaanuaris. „Suveperioodi paindlikkuse pikendamisega anname liikmesriikidele vajalikud vahendid, et lahendada võimalikke probleeme ja, mis kõige tähtsam, et vältida suvist reisikaost,” lisas Lammert. Leevendus järgnes aga alles ACI kriitikale ja tõdemusele, et reisijatele tekitatakse märkimisväärset ebamugavust.
Igal juhul on liikmesriikidele antud suurem paindlikkus, et otsustada biomeetriliste andmete kogumisele ülemineku üle. Reisijate jaoks tähendab see, et järgmistel kuudel võivad kolmandate riikide kodanikud Schengeni alale endiselt pääseda “iganenud” moel, näidates passi ja saades sinna templi.
EES-i kasutavad lennujaamad peavad biomeetrilisi andmeid koguvates kioskites registreerima kõigi kolmandate riikide kodanike andmed, aga ka viisavabalt reisivad Ühendkuningriigi ja USA kodanike andmed. Esialgu oli Komisjoni eesmärk, et iga liikmesriik registreerib biomeetriliselt 10% kolmandatest riikidest saabunuid. Jaanuaris tõusis registreerimiskohustus aga juba 35% peale ning 10. aprillist 2026 peavad kõik EL liikmesriigid rakendama EES-i kõigis piiripunktides ja biomeetriliselt registreerima kõik riiki sisenevad kolmandate riikide kodanikud.
Uus süsteem on juba algusest peale põhjustanud märkimisväärset kriitikat. Kohe ennusti, et piiripunkte tabavad pikemad järjekorrad ja ooteajad. Euroopa Parlament aga lükkas need väited kindlalt tagasi, olles veendunud, et lugu on vastupidi ja järjekorrad hoopis leevenevad. Igal juhul on Euroopa ametiasutuste kindlad väited vaevu mõne kuuga ümber lükatud ja kinnitust on leidnud kriitikute hoiatused.
Sellega aga EES-süsteemi kriitika pole piirdunud. Leitakse, et süsteem loob ulatusliku biomeetriliste ja isikuandmete andmebaasi kõigi EL-väliste kodanike, sealhulgas viisavabade reisijate kohta, tekitades mure ulatusliku jälgimise pärast. Süsteemi koostalitlusvõime muude süsteemidega nagu EURODAC ja VIS suurendab riske, võimaldades tundlike andmete ristviitamist, mis võib ohustada privaatsust. Kuna biomeetrilised andmed on püsivad, võivad rikkumised viia pöördumatu identiteedivarguse või pettuseni, sest varastatud sõrmejälgi/näoandmeid ei saa muuta nagu paroole.
Eksperdid hoiatavad ka, et uus EES-tehnoloogia võib anda valepositiivseid tulemusi ja need omakorda põhjustada ebaõiglaseid reisikeelde või diskrimineerimist. Ebaühtlane andmete säilitamine ja rakendamine liikmesriikides ohustab veelgi EL väliste kodanike põhiõiguseid. Euroopa Parlament aga kiidab, et riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteem on esimene selline, kus EL piiridel kogutakse süsteemselt biomeetrilisi andmeid ning ametiasutused loodavad, et need biomeetrilised andmed asendavad lõpuks passikontrolli ja pardakaardid. Hoolimata kriitikast, on süsteemi Euroopa Liidus menetletud juba aastaid ning nüüdne leevenduski pole suundumust vääranud, vaid tegemist on üksnes ajutise paindlikkusega suviseks tippajaks.
