Euroopa Parlament hääletas 11. märtsil ülekaaluka poolthäälte arvuga ajutise sõnumikontrolli pikendamise poolt kuni 3. augustini 2027. Samas nõustus parlament meedet pikendama vaid tingimusel, et sõnumikontrolli on kitsam, kirjutab EU Observer.
Mäletatavasti kehtestas EL 2021. aastal ajutise sõnumikontrolli meetme, et võidelda laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis (CSAM). Meede pidi kehtima vaid kuni alalise õigusakti vastuvõtmiseni. Ajutine õigusakt sisaldab aga vastuolulist meedet, mis lubab suurtel tehnoloogiaettevõtetel skannida inimeste eratekste ja pilte, et leida CSAM-materjale või potentsiaalset laste ahvatlemist. Seetõttu pole alalise õigusakti vaidlused lõppenud ja komisjonil pole õnnestunud seda kehtestada. Nüüd palus Euroopa Komisjon, et Euroopa Parlament nõustuks pikendama ajutist meedet kuni 2028. aastani.
Europarlamendi ettepaneku järgi tuleks eemaldada ennetav sõnumikontroll ja sedagi võiks kasutada üksnes selleks, et otsida juba teadaolevat materjali või materjali, millest on teatanud usaldusväärsed teavitajad. Peale selle tohiks sõnumeid kontrollida vaid nende kasutajate või rühmade puhul, keda pädev õigusasutus kahtlustab. “Sõnumeid tohiks kontrollida vaid kahtlustatavate isikute puhul ja tehtama ainult kohtu loal,” ütles Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni Tšehhi liige Markéta Gregorová. Veel ei tohiks parlamendi sõnutsi üldse skännida sõnumeid, mis kasutavad, on kasutanud või kasutavad tulevikus otspunktkrüpteeringut.
Sõnumikontrolli vastase, europarlamendi endise liikme Patrick Breyeri sõnutsi oli parlamendi seekordne hääletus vägev võit sõnumisaladuste pooldajate jaoks. “Digitaalne privaatsus on elus! Nii nagu füüsilise posti puhul, peab ka digitaalse suhtluse lubamatu kontrollimine jääma tabuks. EL valitsused peavad lõpuks mõistma, et tõeline lastekaitse nõuab turvalisi rakendusi („Security by Design”), et ebaseaduslik materjal eemaldatakse allikast ja sihipäraselt uuritakse vaid kahtlustatavaid isikuid kohtumääruse alusel – mitte ülemäärast ja mõttetut kõigi jälgimist,” kirjutas Breyer.
Igal juhul tekitas Euroopa Parlamendi nüüdne otsus institutsioonilise konflikti, sest Euroopa Komisjon ega Euroopa Liidu Nõukogu ei soovi sellekohastes õigusaktides midagi muuta ega mingil moel piirata erasõnumite skännimise võimalust. Seega võib eeldada aina suuremat survet, et pikendada just 2021. aasta ajutist meedet, mille kehtivus lõpeb 3. aprillil juhul, kui komisjon ja nõukogu ei nõustu parlamendi muudetud ja kitsendatud versiooniga. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised ka alalise õigusakti üle.
