Euroopa riigid on peatanud Süüria kodanike varjupaigataotluste menetlemise

Pranstusmaa peaminister: süürlased võiksid kodumaale naasta, kui Süürias on turvaline.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Pärast Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi kukutamist on paljud Euroopa riigid, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Austria, otsustanud või plaanivad peatada süürlaste varjupaigataotluste menetlemise.

Prantsusmaal on mullu registreeritud enam kui 4000 Süüria kodaniku varjupaigataotlus. Ühtlasi on tegemist transiitriigiga neile, kes püüavad jõuda Suurbritanniasse ja kellest paljud üritavad väikestes täispuhutavates paatides ületada ohtlikku La Manche’i väina. Ühendkuningriigi siseministeeriumi andmetel on jaanuarist septembrini sel moel saareriiki saabunud peaaegu 2900 süürlast, vahendab Barron’s.

Süüria kodanikke on 13 aasta kestel Euroopasse jõudnud tuhandeid. Süüria hiljutise poliitolukorra muutuse tõttu on paljud Euroopa riigid peatanud süürlaste varjupaigataoltuste menetlemise. Foto: Ggia/Wikimedia Commons

Prantsusmaal on sisseränne poliitiliselt vastakas küsimus, sest rahvuslaste rekordedu juuli ennetähtaegsetel valimistel on jätnud parlamendi rohkem lõhestatuks kui kunagi varem. Välisminister Jean-Noel Barrot ütles esmaspäeval, et Prantsusmaa ei survesta varjupaiga saanud süürlasi kohe koju tagasi minema. Selleks peab ministri sõnutsi Süürias olema turvalisus tagatud ning Süüria olukord peab võimaldama, et miljonid põgenikud Liibanonis, Jordaanias ja Euroopas saaksid soovi korral rahus naasta. 

Suurbritannia siseministri sõnutsi on varjupaigataotlused pausile pandud ja jälgitakse hoolikalt Süüria olukorda. Briti välisministri David Lammy väitel soovivad paljud süürlased kodumaale naasta, aga samas hoiatas ta, et Süüria arengud võivad kaasa tuua ka uue rändelaine Euroopasse.

Saksamaa rände- ja pagulasamet (BAMF) on peatanud kõik Süüria kodanike varjupaigataotlused ega menetle neid enne, kui 13 aastat kestnud kodusõjast väljunud riigi poliitilised arengud on selgemad. Saksamaal on pärast piiride avamist 2015. aastal Euroopa suurim süürlaste kogukond. Sel aastal on kuni novembrini Saksamaal varjupaigataotluse esitanud ca 72 420 süürlast, kellest ligikaudu 47 270 puhul jääb otsus praegu tegemata. Norra ametkonnad on teatanud, et praegu süürlaste taotlusetega ei nõustuta ega lükata neid ka tagasi. Kreeka valitsusametniku sõnutsi on riik peatanud ligikaudu 9000 süürlase taotluse ja edasise üle on plaanis otsustada reedel.

Samal ajal on erinevates Euroopa riikides elavad süürlased tulnud tänavatele tähistama Süüria Assadi režiimi lõppu ja islamistide võitu. See on omakorda pannud paljusid küsima, kas neil inimestel ei oleks aeg ka kodumaale naasta.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments

Genotsiid genotsiidi otsa. Ja lõpuks ütleb maailma valitsev 1% irvitades, et just nemad on läbi ajaloo olnud tagakiusatud ja ohvrid.

Varsti, peale riigi annihileerimist, muutub ka endise Eesti rahvas tülikateks, kriminaalidest immigrantideks. Kui keegi just ei soovi Eestis pea 30 aastat valitsevat maffiat paljastada?