Milano lennujaama esialgu vabatahtlik teenus FaceBoarding võimaldas reisijatel registreeruda kioskis või rakenduses ning läbida turvakontrolli ja pardalemineku, skännides oma nägu. Itaalia andmekaitseamet leidis aga, et kuigi lennujaama väitel salvestati biomeetrilised mallid üksnes kasutaja nutitelefoni, salvestati need tegelikult ettevõtte tsentraalsüsteemi, kirjutab Biometric Update.
Lennuvälja digitaalse reisidokumendi FaceBoarding rakendus sisaldas reisija isikut tõendava dokumendi andmeid ja isiku fotot. Lennuväli ei kasutanud ka krüpteerimismeetmeid, mis kaitsnuks biomeetrilist malli, kusjuures juhul, kui kasutaja nõustus pikaajalise programmiga, võis süsteem biomeetrilisi malle säilitada kuni 12 kuud. Andmekaitseamet märkis pressiteates, et praegu on süsteem vastuolus Euroopa isikuandmete kaitse eeskirjadega ja praegusel kujul on biomeetrilised andmed on andmelekke ohus. Seetõttu peatas amet süsteemi kasutuse, kuid ei seadnud üldist keeldu ning uuenduslikkust ei pidavat takistatama, aga tuleb järgida Euroopa eeskirju.
FaceBoarding arendati välja koostöös Prantsuse riikliku tsiviillennunduskooli (École nationale de l’aviation – ENAC) ja Itaalia politseiga. Mullu kirjeldas Milano lennujaam, et uurib muidki võimalusi, kus biomeetrilist tehnoloogiat kasutusele võtta, nt parklates, VIP-aladel ja poodides. Plaanis oli ka näotuvastussüsteemi laiendada muudesse lennujaamadesse ning oli alustanud rakenduse kaudu iseseisvat pagasi ära andmist.
Näotuvastussüsteemid on üha enamates lennujaamades ja piiripunktides
Varem oleme kirjutanud sellest, kuidas India juurutab pardakaardi asemel näotuvastust nimetusega DigiYatra. Eelisteks on väidetavalt kiirus ja mugavus. Kasutus eeldab rakenduse allalaadimist ja seal biomeetriliste andmete üleslaadimist. Süsteemi propageerijate arvates on tegu “lennureiside tulevikuga”.
Peale India on “reisijakogemuse parandamiseks” kavas biomeetrilised süsteemid ja automaatne pagasikäitlus ka näiteks Etioopias, mille pealinna Addis Abeba rahvusvahelises lennujaamas oleks sellest väidetavalt palju kasu. Ka Filipiinid on teatanud kavatsusest võtta kasutusele reisijate näotuvastussüsteemid Ninoy Aquino rahvusvahelises lennujaamas (NAIA), tuntud ka kui Manila rahvusvaheline lennujaam (MIA), kus süsteemi arendatakse koostöös Ameerika Ühendriikide ettevõttega Collins Aerospace. Manilas peaks tulevikus reisija saama oma nägu skännides registreerida end lennule ja minna pardale.
Euroopa Liidus on peale Itaalia biomeetriliste andmetega seotud süsteemid kasutusel või neid katsetanud paljud riigid, sh näiteks Portugal, Hispaania, Belgia jt. Liidu piirikontrollisüsteemi üldine plaan on aga laialdasem ja vaid paari nädala pärast ehk teadete järgi 12. oktoobril käivitub Euroopa Liidus riiki sisenemise ja riigist lahkumise biomeetrilise süsteemi (EU’s biometric Entry-Exit System – EES) esimene etapp. See süsteem salvestab lühiajalise viisaga Schengeni alale sisenevate isikute näo- ja sõrmejälgede biomeetrilised andmed. Loodetakse, et need biomeetrilised andmed asendavad lõpuks passikontrolli ja pardakaardid.
