Ühendkunigriigi haridusameti andmetel kõrvaldati 2022.–2023. õppeaastal õppetööst 50% rohkem 7.–8. klassi õpilasi vanuses 11–13 kui 2018–2019, kirjutab The Telegraph. Õppetööst kõrvaldati ajutiselt või arvati koolist lõplikult välja peamiselt pidevalt korda rikkuvad õpilased, kelle korrarikkusmised seisnesid nt sülitamises, asjade loopimises, kaklustes, aga ka õpetaja löömises. Õpetajate ametiühingu sõnutsi on põhi- ja keskkooliõpilaste hulgas vägivaldset käitumist palju rohkem just pärast koroonapandeemiat, vahendab ka BBC.
Nii on 2022.–2023. õppeaastal kõrvaldatud õppetööst 11-aastaseid lapsi 3,57% rohkem ja 12-aastaseid 8,29% rohkem kui 2018.–2019. õppeaastal. Haridusameti sõnutsi võib kehvemate sotsiaalsete oskuste põhjus olla selles, et koroonapiirangute tõttu olid koolid koduõppel.
Tänavu septembris alustavad need lapsed aga 9.–10. õppeaastat, jõudes ikka, mida on peetud kõige tõenäolisemaks halva käitumise ajaks. Ehkki ka vanemad lapsed käituvad nüüd halvemini kui enne pandeemiat, ei ole nende vanuserühmade suundumus nii sünge kui noorematel. Haridusamet peab võimalikuks, et probleem jätkub laste kasvades ja võib päädida sotsiaalsete oskuste täieliku puudumisega.
Õpilastel on probleeme täheldatud ka Soomes, kus pärast koroonapandeemiat on õpilaste ängistustunne selgelt kasvanud, kohati lausa kümneid protsente, kirjutab Yle. Eelmise aasta uuringu käigus kirjeldasid mõne kooli 8.–9. klassi tüdrukutest enam kui pooled ängistustunnet. Kusjuures Soome tervise- ja heaoluameti andmete järgi kogevad tüdrukud ängistust poistest märkimisväärselt rohkem.
Kõikidel primaatidel on karjas täiskasvanud isendite arv suurem ja alaealisi on vähem. Alaealised jälgivad pidevalt täiskasvanute käitumist ja võtavad nendest eeskuju.
Kui paavianidel kõik kahe-kuused isendid täiskasvanutest päevaks ajaks eraldada ja panna nad ühte vanuse-gruppi siis läheb lahti “hullumaja” – keegi üritab kedagi maha murda, jne.
Inimestega on sama lugu. Vaimselt olid noored inimesed kõige tervemad, kui koolis käidi 3 klassi. Ülejäänud aja viibis noor inimene talu-peres (kus oli samuti vanemate isendite arv suurem).
Lasteaiad ja koolid ongi need, mis noorte vaimse tervise tuksi keeravad. Noored on liiga palju aega enda vanuse-grupis ja “täiskasvanud isendite karjas” ajaliselt liiga vähe.
Kogu ühiskond ei seda kõike tunnistada, sest see eeldaks ju suuri muudatusi tänases elukorralduses.
Mida rohkem sa hakkad simuleerima, miks see nii on, seda rohkem hakkad mõtlema nagu “eliit”.
Kuni tuleb kõrgem jõud ja sulle selgeks teeb, et sa oled tegelikult “energiavampiiriks” muutunud ja sul on kõik tagurpidi sees. Ja isegi pikem jutt. Aga kui appi ei tulda, siis lõpetad üksiku hulluna.
Vabandust, Teie mõtte-käik jäi mulle kaugeks ja arusaamatuks.
Kuid ega ma pahanda, ilmselt jäävad ka minu mõtte-käigud paljudele kaugeks ja arusaamatuks.
“Massikontrolli” nimest tulenevalt:
Ma ei usu, et masside kontrollimine ka tulevikus eriti õnnestub. Seda lihtsalt sellel põhjusel, et kontrollijate “aiku” ei ole kontrollitavate omast suurem (muidu võinuks ju paljud revolutsioonid ja rahva-rahutused olemata olla).
Eelmise kommentaari viimases lauses kirjaviga, üks sõna puudu.
Kordusena:
“Kogu ühiskond ei saa seda kõike tunnistada, sest see eeldaks ju suuri muudatusi tänases elukorralduses.”
Koroona ajal halvenes laste ja noorte vaimne tervis ja heaolu. Rakendatud koolide sulgemised mõjutasid eelkõige õppimist ja tervist.
Sulgemist kogenud inimestel oli rohkem ärevus- ja stressisümptomeid. Kaugõppes pidime kasutama digiseadmeid. Nende rohke kasutamine näis suurendavat vaimse tervise probleeme, olenemata kasutamise eesmärgist. Peavalud, väsimus ja kurnatus suurenesid.
Pidev koroonainfo tekitas lastes hirmu. Samal ajal halvenesid tervishoiuteenused ning vähenesid sotsiaalsed kontaktid ja hobid. Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused ei arene digikontaktide kaudu.
Mõjud noorte ja laste vaimsele tervisele on olnud järgmised: ärevus, depressioon, unehäired, trauma- ja muud stressihäired, enesetapumõtted, enesetapud, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, söömishäired ja hirmud ning käitumishäired.
Lastele ja noortele suunatud koroonameetmete ja koolide sulgemiste mõju võib olla kaugeleulatuv. Kuigi sulgemiste arv vähenes, jätkus vaimse tervise halvenemine.
Koolide sulgemise miinused kaalusid üles nende võimaliku kasu.
Tulevikus on võimalikud ka sellised sündmused nagu Covid.
Arstidest, teadlastest ja juristidest koosnev rühmitus Pelastetaan Suomen Lapset (Päästäme Soome Lapsed) kinnitab oma 19. augusti pressiteates, et koroonaepideemia ajal tehtud vead enam kunagi ei korduks.
Ei usu hästi!
Laste vaimse tervise hädadest koolides kuuleme kindlasti ka tulevikus. Ka siis kui rohkem mingeid koroona-sulge ei ole.
Ootame mõned aastad!