„Euroopa ei saa kaotada globaalset konkurentsivõimet. See ei saa muutuda naiivsete inimeste ja ideede mandriks. Kui me läheme pankrotti, ei hooli keegi enam maailma looduskeskkonnast,“ ütles Poola peaminister Donald Tusk Euroopa Parlamendile peetud kõnes, milles tutvustas Poola prioriteete Euroopa Liidu (EL) eesistujamaana. Tusk käsitles oma kõnes tuliselt EL-i energiahindu, niinimetatud rohelepet ja kliimaeesmärke, mille järgi on vaja 2050. aastaks saavutada nn kliimaneutraalsus. Tuski arvates on nii mõnigi EL-i viimase viie aasta keskkonnaregulatsioon süüdi lubamatult kõrgetes energiahindades, millega tarbijad ja ettevõtted on pidanud juba mõnda aega toime tulema, kirjutab Euronews.
Energiaarved hakkasid kasvama 2022. aastal ja sellest peale on kõige tõsisemaid tagajärgi aidanud vältida mitmesugused toetused, kuid sellest hoolimata maksab energia endiselt äärmiselt palju ja kõrged energiahinnad omakorda kahjustavad kogu liidu konkurentsivõimet, eriti võrreldes USA ja Hiinaga.
Süngeima ennustusena hoiatas Tusk, et kõrged energiahinnad võivad tekitada piisavalt rahva rahulolematust, et pühkida areenilt demokraatlikult valitud valitsused. Seetõttu soovitab Tusk seadusandjatel loobuda kõvadest doktriinidest ja ideoloogiatest ning otsustada terve mõistuse kasuks.
Nii tegi Poola peaminister oma kõnes Euroopa Parlamendile ettepaneku kriitiliselt üle vaadata EL rohelepe ja sellega seotud regulatsioonid. Tuski väljaöeldu põhjustas parempoolsete parlamendiliikmete aplausi, aga progressiivsete pahameele.
Eraldi tõi Tusk esile EL heitkogustega kauplemise süsteemi (emissions trading system, ETS), mida 2027. aastast on laiendatud maanteetranspordile ja hoonete kütmisele. Tuski sõnutsi on tegemist “kohutavalt etteaimatavate” tagajärgedega poliitikaga.
Kõrgetes energiahindades ja konkurentsivõime kaotamises süüdistavad rohelepet ka Euroopa konservatiivid. Tagasilöök algas looduse taastamise seaduse (Nature Restoration Law) üle peetud arutelu ajal ja süvenes pärast 2024. aasta põllumeeste proteste. Euroopa Komisjon, rahvusvaheline energiaagentuur ja keskkonnaaktivistid on seose mõistagi vaidlustanud ja väidavad, et probleemi algpõhjused on imporditud fossiilkütustest sõltumine ja taastuvenergia aeglane kasutuselevõtt.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on küll lubanud mingeid meetmeid, et vähendada energiahindu Euroopas, kuid roheleppest loobuda ei soovi. Vastupidi, sel nädalal pidas von der Leyen kõne Šveitsis Davosis toimuval Maailma Majandusfoorumil, kus rõhutas vajadust kiirendada üleminekut süsinikuneutraalusele ja pidas kliimamuutust endiselt suurimaks probleemiks maailmas. Von der Leyen leidis, et Pariisi kokkulepe on jätkuvalt kogu inimkonna parim lootus. “Seega jätkab Euroopa samal kursil ja jätkab koostööd kõigi riikidega, kes soovivad kaitsta loodust ja peatada globaalset soojenemist,” lisas von der Leyen.
Kasvanud energiakuludes süüdistas von der Leyen aga Euroopa liigset sõltuvust Venemaa energiakandjatest, mis Venemaa Ukrainasse tungimisel ära langesid. Euroopa konkurentsivõime taastamise juures paistavad von der Leyen ja Tusk olevat sama meelt, et see sõltub suutlikkusest alandada energiahindu ja hoida neid stabiilseina, kuid kui Tuski ettepanek sisaldas Euroopa kokkulepete ülevaatamist, siis von der Leyen näeb lahendust eelkõige süsinikuvabas energiatootmises ehk ilmaoludest sõltuvas tuule- ja päikeseenergias.
Euroopa kahe juhtpoliitiku kõned paigutusid samasse aega, mil USA-s ametisse astunud uus president Donald Trump juba esimesel ametipäeval allkirjastas mitu otsust, millega muutis seniseid kliima- ja keskkonnaeesmärke. Ühena neist otsustas Trump välja astuda Pariisi kliimaleppest, nagu oli juba varem lubanud, ning andis ka korraldused, et USA võtaks kasutusele kodumaise energia ja pidurdaks kliimapoliitikat. Trump kuulutas välja lausa energeetika hädaolukorra, mis annab presidendile õiguse teha tema hinnangul vajalikke otsuseid kiiremini, nt võtta kasutusele nafta- ja gaasimaardlaid. Veel tühistas Trump veeldatud maagaasi eksprodikeelu ja peatas avamere tuuleparkide planeeringud, sest need on kallid ja kahjustavad elusloodust. Samuti tühistas ta Bideni korralduse, mille kohaselt pooled uutest sõidukitest pidanuks 2030. aastaks olema elektrimootoriga.
