New Yorgi osariik on ametlikult otsustanud kliimapöörde tormijooksus täieliku süsinikuneutraalsuse kasuks, mis paljude kriitikute hinnangul tähendab kogu osariigi elektrisüsteemi ning majanduse hävitamist. Nimelt sätestab osariigi 2019. aasta nn kliimaseadus (Climate Leadership and Community Protection Act, CLCPA), et osariik peab aastaks 2030 tootma 70% elektrist taastuvatest energiaallikatest ning suuremad kortermajad kasutama vaid elektrikütet, kirjutab Whatts Up With That? Viimane kohaldub New Yorgi linna energiaseaduse (Local Law 97) alusel üle 25 000 m2 suurustele olemasolevatele elamutele, mis tuleb elektriküttele viia 2030. aastaks.
CLCPA suurem eesmärk on, et New Yorgi elektrienergia on 2040. aastaks täielikult CO2-neutraalne ning et 2050. aastaks on fossiilkütustest täielikult loobutud. Täpsem plaan on 2022. aasta rakenduskavas („Scoping Plan”), kuid selles pole ühtegi tõsiseltvõetavat teostatavus- ega kuluanalüüsi. Seetõttu leiavad kriitilisemad koos paljude majaomanikega, et eesmärgid pole saavutatavad ning tegemist on pigem energiautoopiaga. Seda igal juhul läbi surudes võib aga nii linnas kui ka kogu osariigis kaasneda energiakatastroof, sest kütteperioodil ei pruugi taastuvenergiat jaguda ja võrgud vastu pidada.
Nii on näiteks Queensi korteriühistud algatanud kohtuasja Glen Oaks Village Owners, Inc. v. City of New York, milles taotlesid linna energiaseaduse 97 kehtetuks tunnistamist, kuna see on vastuolus osariigi kliimaseaduse ja ka põhiseadusega. Esimese astme kohus lükkas Glen Oaksi kohtuasjas hagejate kaebuse tagasi ja leidis, et sellel puudub õiguslik alus. Kuid ajutine apellatsioonikohus andis hagejatele õiguse oma väiteid tõendada. New Yorgi linn kaebas selle mõistagi edasi osariigi apellatsioonikohtusse, kes taastaski esimese astme otsuse.
Kui Glen Oaksi kaasuses oleks hagejaid võit saatnud, poleks see küll lõpetanud osariigi kliimaseaduses nõutut, kuid kortermajade kohustusest minna üle elektriküttele oleks siiski pääsetud. Kuid kahjuks kohus elanike kaitseks välja ei astunud ja nüüd peljatakse, et kortermajade elanikud peavad talviti külmetama, sest (taastuv)elektrienergiat ei pruugi kütteks piisavalt jaguda ja elektrivõrgud vastu pidada.
Samas on New Yorgi elektrisüsteemi taastuvenergiale ülemineku üks tähtsamaid meetmeid arendada umbes 9000 MW avamere tuulepark Atlandi ookeani Long Islandi lähedale. Kuid president Donald Trump peatas 20. jaanuari korraldusega ajutiselt avamere tuuleenergia projektid ja teise korraldusega ka paljude taastuvenergia toetuste väljamaksed.
New York on aga tööd jätkanud nii, nagu midagi poleks muutunud ning nüüdseks paistab ka president Trump olevat veidi suunda muutnud. Näiteks püüavad Trumpi administratsioon ja New Yorgi osariigi kuberner Kathy Hochul jõuda kokkuleppele selles, et New York ei takistaks enam maagaasitorustike projekte ja vastutasuks lubab föderaalvalitsus jätkata ühe avamere tuuleenergia projektiga. Kuid isegi kui pooled peaks kokkuleppele jõudma, ei tähenda see, et NY energiamajandus asuks siis kindlal pinnasel. Maagaas jääks ikkagi varuvõimaluseks juhul, kui elektrisüsteemi üleminek ebaõnnestub. Tasub ka tähele panna, et juba 2024. aastast on keelatud ehitada uusi, kuni 7 korrusega hooneid, kus kasutataks maagaasi kütteks, vee soojendamiseks ja isegi toidu valmistamiseks. Suuremates hoonetes jõustub keeld 2027. aastal ja sealt edasi peavad kõik uued ehitised New Yorgis tarbima vaid elektrit.
