Täna vastu võetud seadusega nähakse ette numbrituvastuskaamerate kasutamise ning nende poolt kogutavate andmete töötlemise, säilitamise ja juurdepääsu alused, et kaamerate kasutamine oleks seadusega reguleeritud. Meenutuseks – kevadel puhkes skandaal, kui tuli välja, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on juba aastaid numbrituvastuskaameraid kasutanud, kuid teinud seda ilma avalikkust sellest teavitamata ehk eelneva ühiskondliku aruteluta ning ka seadusliku aluseta. PPA kasutuses on üle Eesti enam kui 200 numbrituvastuskaamerat, mis tegid neist möödunud sõidukitest iga kuu enam kui 20 miljonit ülesvõtet. Pärast asja ilmsiks tulekut kaamerate kasutus peatati, kuid Eesti 200 ja Reformierakonna saadikud Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma esitasid eelnõu, mis lubaks neid edasi kasutada. Nüüd sai eelnõu parlamendi enamuse heakskiidu häältega 49 poolt ja 16 vastu.
Seaduse kohaselt kaamerate kasutust veidi piirataske. Ära määratakse, et kaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid, nagu registreerimisnumber ning pildi tegemise aeg ja koht, võib kasutada kuritegude menetlemisel, aga ka kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamisel, tõrjumisel või sellist ohtu sisaldava korrarikkumise kõrvaldamisel ning tagaotsitavate asukoha selgitamisel. Seda ohu tõrjumise sätet on aga eksperdid teravalt kritiseerinud. Näiteks vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli õppejõud Carri Ginter on öelnud, et ohutõrje on ohtlikult lai mõiste ja võimaldab süsteemi kasutada ebamõistlikult ulatuslikult.
Seadus määrab ka, et fotod tuleb kustutada 45 päeva pärast ja nende vaatamise üle peab saama teha järelevalvet. Senine praktika oli kustutada fotosid 90 päeva pärast. Kui algselt nägi seaduseelnõu numbrituvastuskaamerate andmetele juurdepääsu ette vaid PPA-le ja julgeolekuasutustele, siis teise lugemise käigus muudeti eelnõu nii, et andmeid saab sarnaselt kehtivale seadusele kasutada ka Maksu- ja Tolliamet.
