Kohtus olid arutusel valimisvaatlejate Kaspar Kartanase ja Sulev Švilponise kaebused, mis puudutasid 12. juunil 2025 toimunud VVK koosolekut. Valimiskomisjon kuulutas koosoleku osaliselt kinniseks päevakorrapunkti arutamiseks, kus käsitleti tänavuste kohalike valimiste hääletamissedeli teksti värvi ja turvaelemente. Samuti keelas komisjon vaatlejatel kogu koosoleku salvestamise. Riigikohtu üldkogu rahuldas vaatlejate kaebused osaliselt ning tunnistas õigusvastaseks VVK koosoleku kinniseks kuulutamise ja sellega kaasnenud vaatlejate saalist eemaldamise.
Sama VVK poolt koosoleku vaatlejatele kinniseks kuulutamise küsimust käsitlesime hiljuti põhjalikult ka saates “Epitsentris” valimiste vaatleja ja digiõiguste aktivisti Märt Põderiga, kes käesolevas lahendi saanud menetluses küll ei osalnued, kuid oli samuti üks neist vaatlejatest, kes samalt koosolekult eemaldati. Kusjuures välja visati Põder ka juba ühelt eelnevalt, tänavu kevadel toimunud VVK koosolekult. “Märtsis toimus üks koosolek, kus arutati ühte turvadokumenti, kust mind välja visati. Põhjendati sellega, et see turvadokument on asutusesiseseks kasutamiseks. Aga see kuulutati asutusesiseseks kasutamiseks sama koosoleku ajal. Võeti 10-minutiline paus, pandi sinna allkiri alla ja siis visati mind välja,” meenutas Põder. “See oli elektrooniline koosolek, füüsilist vägivalda ei pidanud tarvitama minu kallal,” selgitas Põder. Enda eemladamise kohta tegi Põder ka valimiskaebuse, mille aga Riigikohus rahuldamata jättis. Nüüdset kaebust lahendas aga Riigikohtu üldkogu ja ka Põder kinnitas saates, et ootab seda otsust huviga. “See, et valimisi viib läbi mingi salakomisjon, salaprotseduuride käigus – see ei saa valimistega hästi kokku käia,” ütles ta.
Riigikohtu üldkogu märkiski nüüd, et valimisseadus paneb valimiskomisjonile kohustuse korraldada oma koosolekuid avalikult. VVK ülesanne on tagada, et avalikku võimu teostavate esinduskogude koosseisud kujunevad korrakohaselt ja läbipaistvalt. Seega täidab VVK koosolekute avalikkuse nõue demokraatlikus riigikorras kaalukat eesmärki, parandades valijate teadlikkust valimiste korraldusest, suurendades usaldust valmistulemuste vastu ja aidates vähendada ka valimispettuste ohtu.
VVK tugines koosoleku kinniseks kuulutamisel avaliku teabe seaduse erandile, sest kõne all oli info valimissedeli kohta, mis oli tunnistatud turvakaalutlustel asutusesiseseks teabeks. Üldkogu leidis, et kuivõrd VVK koosolek on valimisseaduse järgi ühemõtteliselt avalik, ei anna selle kinniseks kuulutamiseks alust ka juurdepääsupiiranguga teabe arutamine.
VVK koosoleku salvestamise keelu küsimuses jättis aga Riigikohus kaebuse rahuldamata. Üldkogu nentis, et salvestuskeeld ei riiva vaatlejate õigust koosolekut jälgida, kuid piirab nende võimalust väidetavaid rikkumisi tõendada. Samas riivab avaliku koosoleku salvestamine ka kohalviibijate – sh VVK liikmete – õigust isikuandmete kaitsele.
Isikuandmed hõlmavad mh koosolekul osalejate välimust, suulist kõnet ning esitatud hinnanguid ja seisukohti, aga võimalik, et ka telefoni- ja arvutiekraanidel kuvatud teavet. Koosoleku jäädvustamine ohustab osalejate õigusi intensiivselt, sest salvestist võidakse kasutada edaspidi piiramatult massi- ja sotsiaalmeedias, sh selle sisu moonutades ja kontekstist välja rebides.
Lisaks juhtis üldkogu tähelepanu sellele, et VVK koosoleku regulatsioon vajab seadusandja tähelepanu. Kehtiv seadus kohustab VVK-d alati lähtuma koosoleku avalikkusest, kuid mõnikord võib esineda kaalukas huvi ka koosoleku osalise või tervikuna kinniseks kuulutamise kasuks. Samuti ei ole kehtiva õiguse järgi tähtsust küsimusel, kas ja kuivõrd on avalikul koosolekul võimalik sisuline arutelu juurdepääsupiiranguga teabe üle. Õigusselguse huvides oleks mõistlik kehtestada ka täpsemad reeglid, kas, kellel ja millistel tingimustel on lubatud VVK koosolekut salvestada või otse üle kanda.
