Sõnumikontrolli (nn Chat Control) regulatsiooni ümber käiv arutelu on keerukas, sest seab vastamisi vajaduse peatada laste väärkohtlemise ja õiguse privaatsusele. Kuigi mullu lükati hääletus ettepaneku üle määramata ajaks edasi, on see nüüd ikkagi hääletamisele jõudnud ja juba 12. septembril. Seejärel, 14. oktoobril, peaksid EL liikmesriigid otsustama sõnumikontrolli määruse üle, kirjutab Euronews.
Eesistujariik Taani surub heakskiitmist peale, kuid kodanike ja poliitiliste rühmituste kasvav vastuseis seab ettepaneku kahtluse alla. Veebilehe Fightchatcontrol.eu järgi on praeguse seisuga sõnumikontrolli vastu vaid kuus riiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Soome, Madalmaad ja Poola. Mõni riik pole veel otsust langetanud, sh Eesti, Saksamaa, Kreeka, Rumeenia, Luksemburg ja Sloveenia. Kusjuures majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi endine digiarengu asekantsler Luukas Ilves on avalikult kritiseerinud Eesti ebakindlat seisukohta: “Eesti on alati olnud tuline otspunktrüpteeringu toetaja. Olen selle eest ise komisjonis mitu korda võidelnud. Nüüd oleme “ebakindlad”? Mis toimub?”
Euroopa Parlamendis on vastuseisu väljendanud mitu parteid, nt rohelised/EFA VOLT liikmed on välja öelnud, et ei poolda sõnumikontrolli ja lapsi on võimalik internetis kaitsta ka ilma lausjälgimiseta. Seda arvamust jagavad ka parempoolsed Euroopa patrioodid ja konservatiivsed EPP liikmed.
Euroopa Komisjoni hinnangul aitaks selline lauskontroll ennetada laste seksuaalset väärkohtlemist (Child Sexual Abuse, CSA) ja selle vastu võidelda. Peale kodaniku seadmes välja saadetava sisu kontrollimise, kohustab plaan tehnoloogiaettevõtteid tuvastama ja teatama laste väärkohtlemise kujutistest (fotod, videod jms) erasuhtluses. “Kehtestades teenuseosutajatele kohustuse tuvastada laste seksuaalset väärkohtlemist kujutav materjal, sellest teatada, tõkestada sellele juurdepääs ja eemaldada see materjal oma teenustest, võimaldab käesolev ettepanek laste seksuaalset kuritarvitamist käsitleva direktiivi kohaseid süütegusid paremini avastada, uurida ja nende eest süüdistusi esitada. Kavandatav õigusakt täiendab uut lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiat, mille eesmärk on tagada lastele turvalised digikogemused ja edendada digitaalset võimestamist,” selgitab dokument.
Paljud turvaeksperdid on märkinud, et kuna regulatsiooni järgi tuleb sisu enne saatmist laadida andmebaasi kontrollimiseks, kahjustab säärane lauskontroll krüpteerimisalgoritme, mis praegu kaitsevad privaatseid sõnumeid selle eest, et keegi peale nende adressaadi neid lugeda või näha saaks. Samuti ohustab see eraelu puutumatust ning kasvatab erasõnumite ja fotode lekkeriski. Võib öelda, et sõnumikontroll tühistab krüpteeringu ja seega ka sõnumisaladuse. Tekiks samaväärne olukord, kus kirjavahetuse salastatust ei ole, iga kirja kontrollitakse juba enne selle saatmist ja kirja vahendanud postiteenusel lasuks kohustus hinnata, kas tema teenust võidaks ebaseaduslikult tarvitada. Tegemist on autoritaarsete või diktatuurirežiimide unistusega, kus tülgastavate kuritegudega võitlemise ettekäändel on kodanikke võimalik jälgida, kontrollida ja lämmatada juba eos igasugune teisitimõtlemine.
Kui sõnumikontrolli regulatsioon vastu võetakse, jäävad tavakodanikud ilmselt ilma turvalistest krüptitud sõnumitest ja see omakorda tähendab privaatsuse lõppu. Näiteks sõnumirakendus Signal on kirjutanud, et täielik krüptitus kaitseb kõiki või pole seda kellelgi. Signal võrdles püüdeid lõhkuda krüpteeringut ja luua tagauksi valitsusega, olukorraga, kus autotootjal kästakse salaja kahjustada pidurite tõhusust, ohustades sedasi hoolimatult miljonite inimeste turvalisust. Kuid just nii on mõnigi riik asunud internetis toimetama, nt Suurbritannia, aga kummitava sõnumikontrolliga ka EL. Signali sõnutsi ei ole tugev krüpteering turvalisuse vaenlane, vaid see on ise turvalisus. Sügavalt ekslik ja ohtlik on väide, et nõrgem krüpteering on kõigi jaoks parem.
Ettepanek võidelda laste seksuaalse väärkohtlemise vastu on küll üllas ja hea, kuid regulatsioon sellisel kujul loob ohtliku pretsedendi ega teeni algset eesmärki laste väärkohtlemist ennetada ja selle vastu võidelda, sest nügiks säärasega tegelejad veelgi varjatumalt tegutsema.
Mainiks veel, et matemaatikat purki tagasi panna on praktiliselt võimatu. Kriminaalid lihtsalt kasutavad edaspidi “ebaseaduslike”, tagaukseta krüpteeringuga, sõnumirakendusi. Vajadusel loovad need ise. Selleks vajalikud klotsid on avatud lähtekoodiga ja vabalt saadaval. AI aitab äppiks kokku ka panna nüüd 🙂
Või kasutavad väljaspool EU-d hostitud süsteeme.
Sellest järeldub ka paratamatult, et EU-l tuleb hakata kogu sided jälgima ja salvestama. Ja loomulikult ka VPN-e blokeerima (nagu Hiina) kuna muidu pole võimalik kindlaks teha mida andmepaketid kannavad.
Ehk siis oma deklareeritud eesmärki ei saa see “ettepanek” kuidagi täita. Küll aga tekitab hulgim ebamugavusi neile kes midagi ebaseadusliku ei tee ja seadust rikkuda ei soovi.