Euroopa Liidus ja Eestis ametlikult levitatav narratiiv peab maakera tabanud kliimamuutuste põhjuseks just fossiilkütuste põletamisel tekkiva CO₂ sattumist atmosfääri. Viimasel ajal on ilmunud väga palju artikleid selle kohta, kuidas vähendada kahjulikuks peetava CO₂ emissiooni, aga oluliselt vähem on neid artikleid, milles süvitsi käsitletakse kliimamuutuste põhjusi ja üksikute mõjurite osa muutuste põhjustajana.
Eesti kliimaministeeriumi spetsialistid ja juhtivad poliitikud pole vist lugenud või ignoreerivad teadlikult materjale, mis käsitlevad olukorda maailmas, lähtuvalt viimaste aastate tegelikkusest kahjulikuks peetava CO₂ emissiooni väga suure kasvu kohta, emiteerituna suurriikide poolt. Näiteks võiks tähelepanu pöörata Euroopa Komisjoni mullu oktoobri lõpus avaldatud kliimategevust puudutavale aruandele.1
Lisan sellest aruandest pärit graafiku (arvud CO₂ emissiooni graafikul on antud miljonites tonnides, graafiku kõige alumine kollane osa vastab Euroopa Liidu CO₂ emissioonile).
Maailm läheb teist teed
Poliitikute suust on kuulda olnud loosung: „Tegutsedes lokaalselt, mõelge globaalselt“. Euroopa Liidu kõrgetasemeliste aruannete kohaselt on kahjulikuks peetava CO₂ emissioon maailmas kasvanud aastatel 1990 kuni 2023 väga kiires tempos ja nimelt ca 68% võrra. Nii oli kogu maailma nn fossiilkütuste kasutamisel emiteeritud summaarne CO₂ gaasi hulk 2023. aastal 53 miljardit tonni. Euroopa Liidu osa oli 3,22 miljardit tonni (so 6,1% kogu maailma emissioonist), Eesti osa on ca 14,3 miljonit tonni, see on 0,027% kogu maailma CO₂ emissioonist. Eesti osa maailma ruumi õhu saastes kahjulikuks peetava CO₂-ga on tibatilluke, praktiliselt olematu. Oluline on see, et kogu maailmas aastatel 1990 kuni 2023 toimunud CO₂ emissiooni suurenemine ületas ca 5 korda kogu Euroopa Liidu tegeliku CO₂ summaarse emissiooni – ületas nimelt kogu emissiooni, mitte juurdekasvu – Euroopa Liidu riikide CO₂ emissioon tegelikult ju langes. Niisiis, tegutsedes lokaalselt, peaksime arvestama sellega, et kogu maailmas on toimumas väga suur kahjulikuks peetava CO₂ emissiooni kasv. Loosungi kohaselt võiksime meie siin väga väikeses Eestis hoopis kasvatada CO₂ emissiooni või jääda vähemalt olemasolevale tasemele.
USA on otsustanud lahkuda Pariisi kliimaleppest, selle otsuse tagajärjeks on veelgi suurem CO₂ emissiooni kasv.2 Kui õhu keskmine temperatuur tõuseb, on selles süüdi mitte Eesti, vaid teised suured tegijad, kelle vahetu soojuseheide atmosfääri (arvutatuna kahjulikuks peetava CO₂ emissiooni järgi) kasvas aastatel 1990-2023 järsult.
Sõjad ja CO₂
Seejuures eraldi märkusena: kui arvutada CO₂ emissiooni ja koostada graafikuid globaalse emissiooni kohta, pidades seda nn. inimtekkelise kliimamuutuse põhjustajaks, oleks vaja lisada nendesse tabelitesse ja graafikutesse ka sõdadest tingitud CO₂ kogused ja vahetu soojuslik heide atmosfääri, pidades silmas energia jäävuse seadust ja termodünaamika seadusi.
Sõjapidamises kasutatakse väga palju lõhkeainet. Põhikomponendiks lõhkeainetes on tavaliselt trinitrotolueen (trotüül) C7H5N3O6. See tekitab plahvatades ca 1,34 kg CO₂ iga kilogrammi lõhkeaine kohta. Olen lugenud arvamust, et umbes pool Euroopa kahjulikest heitmetest langeb praegu Ukrainas toimuva sõja arvele. Lisaks lõhkeaine plahvatusest tekkinud CO₂-le tekib ju hoonete ja rajatiste põlemisel tohutul hulgal teisi kahjulikke heitmeid. Miljoni (10 kg massiga) mürsu kasutamine sõjas tekitab ca 13,4 miljonit tonni CO₂. Võrdluseks – Eesti aastane kahjulikuks peetava CO₂ emissioon on 14,3 miljonit tonni CO₂.
Seega, sõdade kahju maailma loodusele on üüratult suurem, kui kütuste (näiteks põlevkivi) põletamisest elektrienergia või soojuse tootmisel tekkiva CO₂ mõju kliimale.3
CO₂ osa maakera kliimakujundamises on väike
Euroopa Liidus ja ka Eestis ametlikult levitatava narratiivi kohaselt on maakera tabanud kliimamuutuste põhiliseks põhjuseks just fossiilkütuste põletamisel tekkiva CO₂ sattumine atmosfääri. See ei ole üheselt ja teaduslikult tõestatud.
Kõik CO₂ molekulid käituvad kiirgus-soojusvahetuses ühesuguselt, sõltumatult sellest, kas on tegemist fossiilkütuse või tehiskütuse põletamisel või pinnasest ja merest emiteerunud CO₂-ga. CO₂ molekulid käituvad atmosfääris vastavalt kiirgusseadustele, sõltumatult sellest, kas vastava kütuse põletamisel on makstud taastuvenergia tasu või CO₂ kvooditasu või ei ole seda kuidagi üldse spetsiaalselt maksustatud.
Kõik CO₂ molekulid emiteerivad elektromagnetkiirgust või neelavad seda põhiliselt neljas lainepikkuse ribas, mille keskväärtused on 2; 2,7; 4,26 ja 14,99 mikromeetrit. Sealjuures lainepikkustel 2 ja 2,7 mikromeetrit on CO₂ osa maalt lähtuva kiirguse neelamises (absorbeerimises) praktiliselt nullilähedane, kuna selles osas on maalt lähtuva kiirguse osa väga väike, praktiliselt olematu. CO₂ mõju kiirgussoojusvastuse intensiivsusele on olemas ainult lainepikkuse ribas, mille keskväärtus on 4,26 mikromeetrit. Lainepikkusel 14,99 mikromeetrit on CO₂ mõju suures osas üle kaetud veeauru toimega, veeauru keskmine kontsentratsioon atmosfääris ületab CO₂ kontsentratsiooni mitmekümnekordselt.
Jutt sellest, et ainult fossiilkütuste CO₂ on oluline kliimamuutuste põhjustaja, ei ole pädev. CO₂ osa maakera kliimakujundamises on väga väike.
Artikkel „Kasvuhooneefekti valitseb veeaur”4 kajastab kahte kasvuhoonegaasi – veeauru ja CO₂ osa kliimamuutuste põhjustajana. Selles on üheselt välja toodud, et CO₂ roll kliimamuutuste põhjustajana ei ole suur. Lisan siinkohal lõigu artiklist: “Kui suure osa kasvuhooneefektist põhjustab inimtegevus? See on umbes 0,28%, kui me võtame arvesse veeauru, — umbes 5,53%, kui me seda ei tee.”5
Ridamisi teadusmaterjale CO₂ tegelikust mõjust
Kasvuhooneefekti ja CO₂ rolli kohta temperatuuri kõikumises on viimastel aastatel ilmunud palju olulisi materjale.
Näiteks Norra teadlaste töö6, mis jõudis järgmisele järeldusele: “Teoreetilisi argumente ja statistilisi katseid kasutades leidsime me, nagu ka Dagsvik et al. (2020), et inimtekkelised CO₂ emissionid ei näi olevat piisavalt tugevad, et need oleks võinud põhjustada süstemaatilisi muutusi temperatuurikõikumistes viimase 200 aasta jooksul.”7
22. jaanuaril 2024.a. oli Eesti Soojustehnika Inseneride Seltsis teadlase Toomas Lausmaa (PhD) ettekanne kliimamuutuste teemal.8 Arvutuste tulemusena on ta leidnud, et veeauruosa kiirgussoojusülekannet mõjutava tegurina on ca 9 korda suurem kui CO₂ osa. Samas on ka selles arvutuses vaadeldud ainult kahe komponendi (veeauru ja CO₂) suhtelist mõju kliimale – kõik ülejäänud mõjurid on jäänud kõrvale. Sama problemaatikat olen teadustöödes käsitlenud ka ise.9
Akadeemik Anto Raukas on öelnud, et CO₂ vastu võitlemine on kõrgel tasemel organiseeritud ja käimalükatud rahvusvaheline poliitiline- ja äriprojekt. Ja küllap nii ongi.
Kokkuvõttes tahan märkida, et kui Eesti poliitikud on hirmutanud elanikke kliimapõgenike sisserändega Eestisse juhul, kui Eesti ei ole piisavalt aktiivne kahjulikuks peetava CO₂ emissiooni vähendamisega, siis selline lähenemine ei ole põhjendatud, kuna kliimakriis, kui see üldse peaks toimuma, ei ole Eesti poolt esile kutsutud ja Eesti osa selle tekkimisel on olematu. Euroopa Liidus ja Eestis kliimapoliitikute ametlikult levitatav narratiiv fossiilkütuste põletamisel tekkiva CO₂ otsustavast osast kliima kujunemisel on mittepädev. CO₂ osa maakera kiirgussoojusvahetuses on väike. Kliimamuutusi põhjustavaid tegureid on väga palju. Ei ole teada ühtegi kliimamuutuste arvutusalgoritmi, mille kasutamisel oleks õnnestunud arvesse võtta kõiki muutujaid.
Eesti ei vaja seega ka nn kliimakindla majanduse seadust, võtmaks Eestile täiendavaid kohustusi CO₂ emissiooni vähendamise osas. Kliimakindla majanduse seaduse asemel vajaks Eesti hoopis energiaseadust, millega kindlustatakse pidev, häirimatu ja juhitav energiavarustus.
Minu pikemat ja põhjalikumat märgukirja käsitletud teemal saab lugeda SIIT.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsent Karl Ingermann liitus allakirjutajana ka Isikuvabaduse SA ja vabadused.ee eestvedamisel mullu oktoobris Riigikogu liikmetele edastatud põhjaliku pöördumisega, millega paluti nn kliimakindla majanduse seadust mitte vastu võtta. Pöördumises kutsuti Riigikogu liikmeid üles tutvuma faktidega, mis näitavad, et veenvalt põhjendatud „kliimakriisi” ega kliimahädaolukorda ei eksisteeri ning süsihappegaasi (CO₂) kasvav osakaal atmosfääris seda ettenähtavas tulevikus ei põhjusta.
- EUROPEAN COMMISSION Brussels, 31.10.2024 COM(2024) 498 Final REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL EU Climate Action Progress Report 2024 {SWD(2024) 249 final}. ↩︎
- Vt. ka “Trump administration will try to revoke $20 billion in funding for climate projects”.
https://maailm.postimees.ee/8102306/amazonasest-on-40-aastaga-kadunud-saksamaa-ja prantsusmaa-jagu-metsa
Sajad miljonid eurod hiljem: Euroopa Liidu asutus avastas, et biokütused toovad kasu asemel hoopis kahju
https://www.err.ee/1609678337/eksperdid-liigne-toetumine-paikese-ja-tuuleenergiale suurendab-elektrikatkestuste-ohtu ↩︎ - Vt.ka https://maailm.postimees.ee/8040247/venemaa-soda-ukrainas-toodab-tohutul-hulgal kasvuhoonegaase
https://maailm.postimees.ee/8040885/pohja-korea-vois-saata-venemaale-ligi-viis-miljonit mursku?cx_testId=29&cx_testVariant=cx_1&cx_artPos=5#cxrecs_s ↩︎ - “Water Vapor Rules The Greenhouse System” ↩︎
- i. k. : “Just how much of the “Greenhouse Effect” is caused by human activity? It is about 0.28%, if water vapor is taken into account, — about 5.53%, if not.“ ↩︎
- „To what extent are temperature levels changing due to greenhouse gas emissions?“ ↩︎
- i. k.: „Using theoretical arguments and statistical tests we find, as in Dagsvik et al. (2020), that the effect of man-made CO₂ emissions does not appear to be strong enough to cause systematic changes in the temperature fluctuations during the last 200 years.“ ↩︎
- “KLIIMAMUUTUS JA KASVUHOONEGAASID“. Toomas Lausmaa. ESTIS’e seminar 22.01.2024 ↩︎
- „Global warming: seeking opportunities to reduce it“. Karl Ingermann. Osaka International Conference on Environmental Sustainability and Climate Change /Tallinn University of Technology, Estonia /annotatsioon konverentsi materjalides olemas/. ↩︎
