USA otsust kehtestada viisakeeld Euroopa endisele volinikule Bretonile ja mitmele tsensuuri rakendamisega tegelevale aktivistile peetakse üheks sammuks laiemas kampaanias, millega USA võitleb EL digiteenuste määruse (DSA) vastu, sest USA ametnike sõnutsi ületab määrus õiguspärase reguleerimise piire, kirjutab Reuters.
DSA ühe eesmärgina esitletakse Euroopas võitlust vihakõne, eksiteabe ja valeinfoga, aga Washingtoni sõnutsi piirab see sõnavabadust ja tekitab kulusid USA tehnoloogiaettevõtetele. Välisminister Marco Rubio kinnitas avalduses, et viisakeelu saanud viis inimest on organiseerinud ettevõtmisi, et sundida Ameerika platvorme tsenseerima, demonetiseerima ja alla suruma Ameerika arvamusi. “Need radikaalsed aktivistid ja relvastatud mittetulundusühingud on edendanud välisriikide karmimat tsensuuri, mis on igal juhul suunatud Ameerika kõnelejate ja Ameerika ettevõtete vastu. Seetõttu olen otsustanud, et nende sisenemine, viibimine või tegevus Ameerika Ühendriikides võib Ameerika Ühendriikidele kaasa tuua tõsiseid välispoliitilisi tagajärgi,” seisab Rubio avalduses.
Kuigi välisministri avaldustes konkreetseid nimesid ei nimetatud, avaldas need riigisekretär Sarah B. Rogers X-is: “ME OLEME PIIRANUD: Thierry Bretoni, digiteenuste määruse peaideoloogi.” Nimelt peavad USA ametnikud Bretoni EL digiteenuste määruse peamiseks autoriks, kes Euroopa välisturuvolinikuna ähvardas ka sotsiaalmeediaplatvormi X omanikku Elon Muski ja nõudis allumist ebaseadusliku sisu ja desinfo nõuetele.
Peale Bretoni kehtestas USA viisakeelu ka mitmele aktivistile, kes on hoogsalt võidelnud nn desinformatsiooniga ehk sisuliselt olnud tsensuuri rakendamise tööriistad. Rogersi postituse järgi on need Imran Ahmed, kes oli USA eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni liitlane püüdes relvastada USA valitsust USA kodanike vastu. Ahmedi mittetulundusühing Center for Countering Digital Hate (CCDH) koostas riigisekretäri sõnutsi ka kurikuulsa aruande “Desinformatsiooni tosin”, mille järgi “vaid kaksteist vaktsiinivastast vastutavad peaaegu kahe kolmandiku sotsiaalmeedias keerleva vaktsiinivastase sisu eest”. Aruandes kutsuti platvorme blokeerima neid kahtteist nn vaktsiinivastast kontot, sh praeguse USA tervishoiuministri Robert F. Kennedy oma. Hiljem on nende raport tõendatult vigaseks kuulutatud.
Veel määras USA viisakeelu Clare Mefordile, kes juhib maailma desinformatsiooni indeksit (Global Disinformation Index, GDI), mis on oma eesmärgiks seadnud vihakõne ja nn desinformatsiooni jälgimise meedias ning püüab enda sõnul takistada desinfo ärimudelit. Sisuliselt on aga tegemist tsensuuri rakendamisega eriti jõhkral moel, sest vähemalt veel mõni aeg tagasi oli olukord selline, et kui nemad mõne väljaande oma nimekirja liitsid, tähendas see, et suuremad reklaamiandjad enam sellelt väljaandelt reklaami ei ostnud. Näiteks panid nad sinna nimekirja täiesti põhjendamatult Briti väljaande UnHerd, millega sisuliselt nullisid populaarse väljaande võimaluse reklaami müüa. Kusjuures mingis valeinfo levitamises nad UnHerd-i ei süüdistanudki – GDI-lt selgitust küsides sai väljaanne vastuseks, et nende lehel levitatakse LGBTQI+ vastast sisu ja mõned seal sõna võtnud autorid on silma paistnud selle poolest, et peavad sugude vahelisi erinevusi tõsiasjaks. GDI rahstajate seas on näiteks George Sorose Avatud Ühiskonna Fond (Open Society Foundation), Ühendkuningriigi valitus, Euroopa Liit, Saksamaa välisministeerium ja varem oli ka asutus nimega Disinfo Cloud (tõlkes: valeinfo pilv), mille rahastajaks oli Ameerika Ühendriikide välisministeerium.
Nimekirjas on veel Anna-Lena von Hodenberg ja Josephine Ballon. Mõlemad töötavad HateAidis, mis on EL sõnavabadust piirava digiteenuste seaduse ametlik usaldusväärne teavitaja (tsensor) ning mis märgistab kogu Euroopas ebasoovitatavaid sõnumeid. Von Hodenberg ja Ballon toetavad sõnavabaduse piire ja platvormide reguleerimist.
Viisakeelu järel küsis Thierry Breton postituses: “Kas McCarthy nõiajaht on tagasi?” ja meenutas, et DSA poolt on hääletanud EL liikmesriigid ühiselt. Breton lisas: “Ameerika sõpradele: tsensuur pole seal, kus te arvate selle olevat.”
Hodenberg ja Ballon selgitasid oma avalduses, et USA määratud viisakeeld on katse takistada Euroopa õiguse rakendamist Euroopas tegutsevate USA ettevõtete suhtes. “Me ei lase end hirmutada valitsusest, kes kasutab tsensuurisüüdistusi, et vaigistada neid, kes seisavad inimõiguste ja sõnavabaduse eest. Hoolimata tohutust koormast ja piirangutest, mida USA valitsuse meetmed meile ja meie peredele kehtestavad, jätkame tööd täie jõuga – nüüd rohkem kui kunagi varem,” seisab HateAidi teates. Ühingu pressiesindaja nimetas USA otsust “amoraalseks, ebaseaduslikuks ja ebaameerikalikuks” ning kirjeldas seda kui autoritaarset rünnakut sõnavabaduse vastu.
Trumpi administratsioon on juba mõnda aega kritiseerinud Euroopa Liidu digiteenuste määrust. Näiteks avaldas USA esindajatekoja õiguskomisjon (Committee on the Judiciary of the U.S. House of Representatives) alles suvel aruande, milles kirjeldas üksikasjalikult, kuidas Euroopa Liit kasutab digiteenuste määrust (DSA) tsensuurivahendina, mis kohustab maailma suurimaid sotsiaalmeediaplatvorme tsenseerima poliitilist arutelu Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja kogu maailmas. USA õiguskomisjon leidis, et oht Ameerika sõnavabadusele on selge: Euroopa ametid on poliitilise sõnavõtu, huumori ja muu sellise, mis USA-s on kaitstud põhiseadusega, nimetanud desinformatsiooniks ja vihakõneks. “DSA põhineb ajaloo valel tõlgendusel. See tugineb veendumusele, et valitsus ei saa usaldada kodanikke vabalt otsustama tõe üle ega käsitlema neid solvata võivat veebisisu. Sõnavabadust piirav, suure venna seadus kujundab Euroopa ja kogu maailma veebikõnelust. ELi ulatuslik digitaalse reguleerimise kava on suunatud Ameerika ettevõtetele ja rikub Ameerika veebisuhtluse vabadust,” seisab aruandes. Ka USA välisministeerium on suvel avaldanud inimõiguste aruande 2024. aasta kohta ja selle järgi on Euroopas palju riike, kus vähem või rohkem sõnade eest karistatakse. Seejuures astuvad esiridades Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Juba kevadel teatas USA välisminister Marco Rubio, et kavas on keelduda viisadest välisriikide nendele ametnikele, kes püüavad tsenseerida USA sotsiaalmeediaplatvorme. Detsembris teatas Trumpi administratsioon, et üle vaadatakse ka kõigi tööviisa taotlejate taust, et teha kindlaks ega taotleja pole osalenud tsensuuris või seda toetanud ning sõnavabaduse piirajatele tööviisat ei väljastata. Veel leiab USA presidendi administratsioon, et Euroopa juhid tsenseerivad sõnavabadust ja suruvad maha näiteks immigratsioonipoliitika vastuseisu, mis koos mitme muu teguriga ohustavad kontinenti „tsivilisatsiooni kadumisega”.
Eks nad siis nüüd nutavad natuke ja tsenseerivad edasi. Eestis ju tsensuuri ei ole kui põhiseadus kehtib?
varsti ei tohi midagi enam iitsatadagi netis
Jah, praegu mõnes kohas veel justkui tohiks aga küllap see jutt salvestatakse ning vajalikul momendil kasutatakse sinu vastu.