Uudised maailmast: kliimale kahjulik hingamine, igatsus Covid-piirangute järele ja söe-elektri abil tehtav “rohepööre”

Lisaks: mehed naiste vanglates ja lastele ohtlikud Covid-vaktsiinid.

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Vabadused.ee toimetus paneb iga nädal kokku ülevaate silma jäänud olulistest uudistest või nende uudiste alakajastatud nüanssidest, mis vääriksid enam tähelepanu.

Viimase nädala jooksul jäid toimetusele silma järgmised teemad:

  • Britid teevad “rohepööret” Hiina kivisöe-elektri arvelt.
  • Teadlased väidavad: inimeste hingamine on kliimale kahjulik.
  • Šotimaa vanglateenistus pressib end naiseks nimetavaid meesvange naiste vanglatesse.
  • Küsitlus: üllatavalt suur arv britte toetaks Covid-piiranguid taaskehtestamist.
  • Teadusuuring Covid-vaktsiini mõjust lastele: kasu minimaalne, kõrvaltoimed ohtlikud.

Britid teevad “rohepööret” Hiina kivisöe-elektri arvelt

Ühendkuningriigi nn rohepööre toetub teiste riikide odavale kivisöe-energiale, kirjutab väljaanne The New Statesman. Väljaanne analüüsis Suurbritannia suurimate kaubanduspartnerite energiaportfelli ning tõi välja, et samal ajal, kui riik ise energeetikas süsinikuemissioonide vähendamise nimel fossiilkütuste kasutamist piirab, tuleb enamik eluks vajalikku importkaupa sisse riikidest, kus elektri tootmiseks kasutatakse suures mahus odavamat kivisütt. Ehk kui Ühendkuningriigi neli peamist kaubanduspartnerit on Saksamaa, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Holland, siis kõigi nende nelja riigi energiatootmises on kivisöest toodetud elektri osakaal oluliselt suurem kui Ühendkuningriigis. See tähendab, et ka nende riikide tehastes toodetud kaupadel on suurem heitkoguste jalajälg kui Ühendkuningriigi tehastes toodetud kaupadel.

Eriti puudutab see muidugi Hiinat, kus 60% elektrist toodetakse kivisöejaamades. Ühendkuningriigi import Hiinast on viimase kümnendi jooksul kahekordistunud ja sealt tuleb ka suur osa materjalidest, kaupadest ning toodetest, mida nn rohepöörde elluviimiseks tarvis. Näiteks tuleb Hiinast 80% maailmas toodetavatest akudest ja päikesepaneelidest, kusjuures nende tootmisel annabki Hiinale eelise odav kivisöe-energia.

Hiinas toodetakse 80% maailmas toodetavatest päikesepaneelidest. Foto: Unsplash.

Hiinas kaevandatakse ka 60% nn haruldastest muldmetallidest, mida nn rohetehnoloogiad suurtes kogustes vajavad. Seejuures Suurbritannia impordinumbrid räägivad selgelt enda eest – Hiinast tuleb 66% tööstusele vajaminevatest haruldastest muldmetallidest, 61% terasest toodetud mastidest, 49% liitiumakudest jne.

Ehk teisisõnu – kui keegi Suurbritannias räägib, et nad vähendavad oma süsinikemissioone, siis tehakse seda nn ühendatud anumate meetodil ehk teiste riikide arvelt. Loomulikult ei ole see midagi üllatat, sest sama kehtib ka teiste “rohepööravate” riikide puhul.

Teadlased väidavad: inimeste hingamine on kliimale kahjulik

Ühendkuningriigi ökoloogia- ja hüdroloogiakeskuse (UK Centre for Ecology and Hydrology) Šotimaal Edinburghis asuva haru juures töötav atmosfäärifüüsik Nicholas Cowan väidab koos kolleegidega värskelt avaldatud uuringus, et inimese poolt väljahingatav õhk aitab kaasa globaalsele soojenemisele, vahendab The Daily Mail.

“Inimeste hingamisteed võivad sisaldada väikestes kogustes metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O), mis mõlemad aitavad kaasa globaalsele soojenemisele,” märgivad Cowan ja kolleegid oma teadustöös. “Me soovitame olla ettevaatlikud eeldustega, et inimestelt pärinevad heitkogused on tähtsusetud,” lisavad nad.

Teadlased uurisid inimeste hingeõhus leiduvaid kasvuhoonegaase, et hinnata nende mõju kliimasoojenemisele. Foto: Pixabay.

Nagu hästi teame, vajab inimene hingamiseks hapnikku ja hingab välja süsihappegaasi ehk CO2-te, mis on kuulutatud peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks kasvuhoonegaasiks. Ent selles uuringus ei keskendunud teadlased CO2-le, vaid kahele teisele kasvuhoonegaasile, mida inimene samuti välja hingab. Nende gaaside väljahingatavad kogused on väiksemad ja teadlased pidasid võimalikuks, et selle tõttu ei ole keegi nende mõjuga kliimasoojenemisele varem arvestanud. Lisaks sellele kasutavad taimed uuringu läbi viinud teadlaste sõnul fotosünteesi käigus ära kogu CO2, mis inimeste hingamise käigus eraldub. Metaani ja dilämmastikoksiidi kohta seda aga Cowani sõnul öelda ei saa, sest neid gaase taimed fotosünteesi käigus ei kasuta.

Teadlased uurisidki seega metaani ja dilämmastikoksiidi koguseid 104 uuringus osalenud inimese hingeõhus. Osalejad pidid sügavalt sisse hingama ja siis hinge viis sekundit kinni hoidma. Seejäre pidid nad hingeõhu välja hingama suletavasse kilekotti. Kokku koguti 328 hingamisproovi ning iga osaleja kohta registreeriti tema andmed – vanus, sugu ja toitumisharjumused.

Pärast proovide analüüsimist leidsid teadlased, et dilämmastikoksiidi eritas iga osaleja, kuid metaani leiti vaid 31 protsendi osalejate väljahingatud õhust. Teadlaste sõnul on tõenäoline, et need, kes metaani oma hingeõhuga välja ei hinga, vabastavad seda gaasi nn kõhutuule teel.

Teadlased märkisid, et väljahingatavas õhus oli metaani suurema tõenäosusega üle 30-aastastel naistel. Miks see nii on, uuringust ei selgunud. Samuti ei õnnestunud uuringus luua seost väljahingatavate gaaside ja inimese toitumise vahel.

Küll aga arvutasid teadlased välja, kui suur osa Ühendkuningriigi metaanist ja dilämmastikoksiidist pärineb inimeste väljahingatavast õhust. Metaani puhul oli see 0.05% koguemissioonist ja dilämmastikoksiidi puhul 0.1%. Ehk uuringu läbi viinud teadlaste hinnangul mõjutavad hingavad inimesed just nii suures ulatuses nende konkreetste kasvuhoonegaaside lõikes kliimasoojenemist.

Šotimaa vanglateenistus pressib end naiseks nimetavaid meesvange naiste vanglatesse

Šotimaa vanglateenistus (Scottish Prison Service) on avaldanud raporti, milles öeldakse, et meesvangidele, kes nimetavad end naisteks, tuleks anda võimalus minna karistust kandma naistevanglasse, vahendab The Telegraph. See tähendab, et kui süüdi mõistetud mees on riigile teatanud, et ta tunneb end nüüd naisena, peaks tal raporti koostanud ametnikne hinnangul olema ka koht naistele mõeldud vanglas. Kusjuures selliste nn ametlikku sugu muutnud meeste puhul ei omaks tähtsust, mille eest täpsemalt mees karitust kandma saadeti. Kui näiteks end naiseks nimetav mees on süüdi mõistetud vägistamises või muus naistevastases vägivallas, võib ta ikkagi jõuda karistust kandma naistevanglasse, kui leitakse, et ta ei ole oma naistest kaasvangidele ohtlik. Samuti lubaks vanglateenistuse poliitika teatud tingimustel naiste sekka lasta ka neid end naiseks nimetavaid meesvange, keda naistele ohtlikuks peetakse – seda näiteks töökohustuste täitmiseks või mingites programmides ning tegevustes osalemiseks. Seda tehakse raporti kohaselt selleks, et toetada meesvangide poolt valitud uut soolist identiteeti. Raportis tunnistati küll võimalikke ohte, mis kaasnevad meesvangide naistevanglasse suunamisega – mh seda, et see võib lõppeda naiste vastase vägivallaga, naiste jõuga allutamisega ja ka näiteks naisvangide rasedusega. Ent samas leiti, et on stigmatiseeriv väita, justkui oleks teistele naistele ohtlikud ainult transnaised ehk end naiseks nimetavad mehed.

Toeta

Selline end naiseks nimetavate meeste naisvangide sekka viimise poliitika ei ole Šotimaal sugugi uus. Aastapäevad tagasi tõi sealsete naisõiguslaste suure protestilaine kaasa end naiseks nimetava ja vägistamises süüdi mõsitetud mehe paigutamine naistevanglasse. Protestide tõttu saadeti end Isla Bryson’iks kutsuv mees lõpuks oma karistust kandma siiski meestele mõeldud vanglasse.

Küsitlus: üllatavalt suur arv britte toetaks Covid-piiranguid taaskehtestamist

Detsembri alguses toimunud küsitluses uuriti Suurbritannia elanikelt, kas nad toetaksid praeguses olukorras valitsuse poolt Covid-piirangute taaskehtestamist, vahendab GB News. Täpsemalt küsiti erinevate Covid-kriisis kasutatud piirangute ja kehtestatud kohustuste kohta. Näiteks 45% vastanutest ütles, et toetaksid seda, kui valitsus kehtestaks praegu ühistranspordis maskikohustuse. 8% inimestest ütles aga, et toetaksid praegu ka nn kuue inimese reeglit – sellega piirati inimeste arvu, kes vabas õhus korraga kohtuda võivad, kuue inimesega.

Üllatavalt suur osa britte toetaks ka praegu Covid-piiranguid. Pildil silt Liverpooli metroojama ees 2020. aasta aprillis, mis ütleb, et kõik nn eesliinitöötajad on rongile teretulnud, ülejäänutel aga kästakse koju minna. Foto: Ben Garratt.

Küsitluse kohaselt toetaksid praegu piirangute kehtestamist kõige tõenäolisemalt 25-40 aastased, kellest kolmandik toetaks ööklubide sulgemist ja 30% nn kuue inimese reegli taaskehtestamist. 18-24-aastaste seas toetaks praegu ööklubide sulgemist 31% ja 41-55-aastaste seas 27% vastanutest.

Restoranide ja pubide sulgemist toetaks 25% nii 18-24-aastaste kui 25-40-aastaste vanuserühmadest. 56-74-aastaste seas oli see näitaja 17% ja vanuserühmas 75+ 12%.

Kõige vähem toetakski erinevate piirangute taaskehtestamist kõige vanem vanuserühm – vaid 18% neist oleks nõus kuue inimese reegliga ning 78% selle vastu.

Teadusuuring Covid-vaktsiini mõjust lastele: kasu minimaalne, kõrvaltoimed ohtlikud

Nelja Taani ja ühe Ameerika Ühendriikide meditsiiniteadlase poolt avaldatud uuring näitab, et mRNA tehnoloogia baasil valmistatud Covid-vaktsiinid võivad küll lapsi vähesel määral kergekujuliste Covid-nakatumiste eest kaitsta, kuid nende vaktsiinidega käivad kaasas väga tõsised kõrvaltoimed ehk nende kasutamine laste peal on teadlaste sõnul küsitava väärtusega.

Teadlased Stine S. Hoffmann, Sebastian Nielsed, Sanne M. Thysen ja Christine S. Benn erinevatest Taani ülikoolidest ja Ram Duriseti Ameerika Ühendriikide Stanfordi ülikooli meditsiinikoolist esitasid uuringus küsimuse: milline on mRNA Covid-19 vaktsiinide üldine mõju laste tervisele?

Küsimusele vastamiseks analüüsiti 25 549 lapse terviseandmeid, kellest 17 538 olid saanud mRNA-vaktsiini ja 8 011 olid saanud platseebot.

Uuringule juhtis sotsiaalmeedias tähelepanu ka Harvardi meditsiinikooli professor Martin Kulldorff.

“5-aastastel ja vanematel lastel olid mRNA vaktsiinid seotud kõrgema raskete kõrvaltoimete riskiga. Alla 5-aastastel lastel olid mRNA-vaktsiinid seotud kolm korda suurema riskiga haigestuda alumistesse hingamisteede infektsioonidesse,” selgub uuringu tulemustest. Täpsemalt olid vaktsiinid vanemate laste ehk 5-17-aastaste seas seotud 3.5 korda suurema raskete kõrvaltoimete riskiga.

“Arvestades tõsise Covid-19 nakkuse väikest riski laste puhul, ei ole selge, kas Covid-19 vaktsiiniga seotud kasu kaalub üles sellega seotud kahju,” kirjutavad teadlased.

Uuringus vaadeldi nii Moderna kui Pfizeri poolt toodetavate Covid-vaktsiinide mõju.

Kommentaaride teavitused
Teavitus
0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Inline Feedbacks
View all comments