Euroopa Liidust väljaastumist pooldanud Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (United Kingdom Independence Party – UKIP) endine esimees Nigel Farage postitas eelmise nädala neljapäeval oma Twitteri kontole video, kus rääkis, et Suurbritannia pangad ei soovi teda enam kliendiks. Farage ütles, et on olnud sama pangagrupi klient alates 1980. aastast. Seal on olnud tema isiklikud, aga ka tema äride arveldusarved. “Paari kuu eest sain telefonikõne, milles mulle öeldi, et nad sulgevad minu arved. Küsisin, miks? Ühtegi põhjendust mulle ei antud,” rääkis ta. “Mulle öeldi, et saabub kiri, milles on kõike selgitatud. Tuligi kiri, mis aga ütles lihtsalt, et me sulgeme teie kontod,” lisas Farage.
Farage esitas protesti, kirjutas pangajuhile e-kirja ja sai lõpuks veel ühe vastuse – talle selgitati, et tegemist oli “ärilise otsusega”.
Nüüdseks on Farage proovinud kontot avada veel üheksas pangas ja on saanud igaühest eitava vastuse. Ta arutleb, et üks võimalik selgitus selle olukorra tekkimisele tema puhul on suur roll, mida ta mängis Brexitis ja mida pangaringkonnad ei soovinud ega andesta talle. Teine võimalik olukorra põhjustaja on tema hinnangul asjaolu, et Briti parlamendi leiboristist liige Chris Bryant süüdistas teda hiljuti Venemaalt suure rahasumma saamises, mis ei vasta tõele.
Loomulikult on tõenäoline, et Farage’i kontode sulgemise kui üksikjuhtumi põhjuseks võib olla nii tema enda poolt pakutu kui mõni muu asjaolu. Näiteks teisipäeval kirjutas BBC, et Farage’i konto jõukaid kliente teenindavas privaatpangas Coutts suleti, kuna tema pangas hoitavate varade maht oli kliendiks olemise lävepakust allapoole kukkunud. Coutts’i omanikust Suurbritannia suurpank NatWest pakkus talle kontot aga enda juures. Farage lükkas need väited ümber. Kontot pakuti talle eelmise nädala lõpus alles pärast seda, kui ta oma juhtumi avalikuks tegi ja Coutts’i nn reeglitele ei vastanud ta konto juba viimased kümme aastat. Paljud sama panga kliendid on nüüd Farage’le kirjutanud, et nendegi kontodel pole miljonit naela – mis reeglites justkui tingimusena kirjas – ja seda pole neil olnud seal juba üle 10 aasta. Ent keegi pole neile ühtegi märkust teinud. Ehk see ei saanud olla päris põhjus.
Lisaks, kui vaadata sarnaseid juhtumeid, mis viimastel aastatel üsna sagedaseks saanud, tekib siit juba selge muster, mis näitab samuti, et päris põhjus Farage’i kontode kustutamiseks on mujal.
Transideloogia vastu olla ei tohi
Näiteks sulges sealsamas Suurbritannias eluasemelaenudele keskendunud finantsteenuste pakkuja Yorkshire Building Society (YBS) oma kliendist anglikaani kiriku vikaari Richard Fothergill’i konto, kuna mees protesteeris, et asutus tegeleb LGBTQ-propagandaga – nagu paljud finantsasutused seda nüüd juunis ehk nn uhkuse kuu (Pride month) puhul tegid. Kui asutus temalt kui kliendilt juuni keskpaigas tagasisidet küsis, kirjutas ta sellest neile. “Tegemist on finantsteenuste pakkujaga – neid ei ole loodud selleks, et tegeleda sotsiaalsete manipulatsioonidega. Ma arvan, et nad peaksid LGBT-ideoloogia edendamise asemel keskenduma raha haldamisele,” kommenteeris ta ajalehele The Times ja lisas, et oma kirjas protesteeris ta eriti laste seas edendatava transideoloogia vastu.
YBS kommenteeris, et nad ei sulge kunagi klientide kontosid nende arvamuse või tagasiside põhjal. “Me langetame raske otsuse sulgeda konto ainult siis, kui klient on ebaviisakas, solvav, vägivaldne või diskrimineeriv, lähtudes konkreetsetest faktidest, kommentaaridest ja käitumisest igal konkreetsel juhul,” teatasid nad. Siit järeldub, et finantsasutus pidas transideoloogia edendamise vastast protesti ebaviisakaks, solvavaks, vägivaldseks või diskrimineerivaks.
Aprillis 2020 teatas Suurbritannia Nationwide pank aga Euroopa Parlamenti kuuluvale Brexiti partei – Farage oli ka selle üks loojatest – liikmele Christina Jordan’le, et tema ja ta pere kontod suletakse. Otsuse põhjenduseks öeldi, et tegemist oli “äriliselt tundliku” küsimusega.
Samuti sulges Metro Bank 2020. aastal teise Brexiti partei Euroopa Parlamenti valitud liikme Henrik Overgaard-Nielsen’i konto. Aasta hiljem sulges sama pank vahepeal Brexiti teostumise järel Brexiti parteist Reformiparteiks (Reform UK) ümber nimetatud erakonnal mitu kontot.
2021. aastal ei saanud pangakontot avada aga Suurbritannia Laurence Fox’i juhitav parempooolne erakond Reclaim (ek tagasi nõudmine või võtmine).
Pole ainult saareriigi ja pankade probleem
Sarnased tendentsid pole ka midagi Suurbritanniale ainuomast. Eelmise aasta septembris andis Ameerika Ühendriikide pank JP Morgan vastuolulisele räpparile ja disainerile Kanye West’ile teada temaga kliendisuhte lõpetamisest. 21. novembriks pidi West enda ja oma äride finantsid pangast välja kandma ja arveldused mujale üle viima. West on silma paistnud nii provokatiivsete sõnavõttude kui tegutsemisega, mille tõttu teda on süüdistatud nii rassismis kui antisemitismis. Näiteks on mustanahaline räppar saanud kriitikat, sest kandis särki kirjaga “valged elud loevad”. Panga koostöö lõppemise taga oli aga tõenäoliselt hoopis tema kriitika pangajuhtide aadressil.
Eelmisel aastal sulges aga finantsvahendusettevõte PayPal kolm sõnavabaduse ühenduse (Free Speech Union) peasekretäri Toby Young’i hallatavat kontot. Need avati uuesti alles pärast seda, kui Suurbritannia parlamendiliikmed süüdistasid PayPal’i poliitliselt motiveeritud tegutsemises.
Sarnaselt on PayPal käitunud veel terve rea nende jaoks ideoloogiliselt mittesobivate organisatsioonide kontodega. Näiteks sulges PayPal briti lastevanemate ühenduse UsForThem konto nende “tegevuse iseloomu tõttu” ja nad jäid ilma tuhandetest neile annetatud naeladest. Ühendus võitles pandeemia ajal koolide lahtioleku nimel.
PayPal ja teine makselahendusi pakkuv ettevõte Venmo sulgesid mullu ka Ühendriikide organisatsiooni Gays Against Groomers kontod. Tegemist on homoseksuaalsete inimeste organisatsiooniga, mis seisab vastu transideoloogiale, laste seksualiseerimisele ja neile soovahetusoperatsioonide soovitamisele.
Samuti on PayPal kinni pannud sooideoloogiale vastanduva evolutsioonibioloogi Colin Wright’i konto, korduvalt rahast ilma jätmisega karistanud Covid-narratiivi mõrasid kajastanud väljaannet The Exposé, sulgenud kontod väljaannetel Consortium News ja MintPress News ning teinud seda kõike veel terve rea teiste juhtumite puhul.
Makselahenduste pakkujate, finantsvahendajate ja pankade kõrval puudutab ideoloogilistel põhjustel teenuste pakkumisest keeldumine ka ühisrahastuskampaaniate läbiviimist pakkuvaid veebiplatvorme. 2022. aasta alguses tegid Kanada Covid-türannia vastu protestivad veokijuhid keskkonnas GoFundMe omale toetuskampaania ja kogusid lühikese ajaga 10 miljonit dollarit. GoFundMe neile seda aga välja ei maksnud.
Sunak: vaadete tõttu kontode sulgemine ei tohiks olla lubatud
Igal juhul on Farage’i juhtum teema Suurbritannias teravalt päevakorda tõstnud. Ka rahandusminister Jeremy Hunt on nüüd “sügavalt mures”, et laenuandjad panevad kliente, kelle poliitilised veendumused ja sotsiaalsed väärtused on nende omadega vastuolus, musta nimekirja. Rahandusministeerium lubas asjaga tegeleda.
Ka Ühendkuningriigi peaminister Rishi Sunak kommenteeris teisipäeval, et pankadel ei tohiks olla lubatud kontode sulgemine kliendi vaadete tõttu.
Probleem on ka mõistetavalt väga suur. Kuidas peaks inimene ilma pangakontota tänapäeva ühiskonnas hakkama saama? Kuidas palka saama? Kuidas arveid tasuma? Süüa ostma? “Pangakontost ilmajäämine on sotsiaalse mõrva ohvriks langemine,” kommenteeris juhtumit Farage’ga samas kanalis (GB News) oma saadet vedav ühiskonnakriitiline ajaloolane ja kommentaator Neil Oliver.
Probleem kohal ka Eestis
Eestis ei andnud pangad aga mullu oma kontoripinna soetamiseks laenu kristlikke ja konservatiivseid väärtusi edendavale Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). “Pangad põhjendasid oma otsust väidetega, et SAPTK tulud on seotud annetustega, mille mahtu on raske prognoosida ning sihtasutuse tegevus ei vasta panga krediidipoliitikale,” kirjutas ühing oma majandusaasta aruandes.
Riigikogu liige ja SAPTK juht Varro Vooglaid kirjeldas oma esmaspäeval eetris olnud veebisaates, et laenu küsiti kõigist Eesti suurematest pankadest – üsna sarnase põhjendusega keeldusid nii Swedbank, SEB, Luminor, Coop, LHV kui Bigbank. Miks SAPTK annetustest saadav tulu on vähem prognoositav kui ühe äriühingu sissetulekud, mis samuti seotud kõikvõimalike äririskidega, jäi Vooglaiu sõnul arusaamatuks. “Ühes konkreetses pangas, kus mul on hea tuttav tööl, kuulasin ka maad, et saad sa uurida palun juhatuse tasandil, mis need tegelikud tagamaad siis on ja sain teada, et tegelikud tagamaad on ilmselgelt ideoloogilised – et ei taheta SAPTK’le lihtsalt laenu anda. Kõik,” rääkis Vooglaid.
Seda, et laenu mitte andmine võis pankade jaoks olla mitte äriline, vaid ideoloogiline valik, võib uskuda ka minevikku vaadates. Kui SAPTK 2014. aastal Aadu Luukase Sihtasutuse välja antava missioonipreemia sai, küsis Swedbank Luukase sihtasutusele enda poolt tehtud annetuse tagasi.
