Šveitsis Davosis algas esmaspäeval Maailma Majandusfoorumi (WEF) tänavune aastakoosolek. Igal aastal kogunevad üritusele riigijuhid, ärijuhid jt tähtsaks peetavad isikud, et „tulevikku suunatud aruteludes käsitleda globaalseid küsimusi ja seada prioriteedid”, kirjutab Euronews.
Sel aastal on ürituse peateemade hulgas küsimus, kuidas luua heaolu „planeedi piires”. WEF rõhutab, et looduse kadu mõjutab 75% Maa maismaast ja tegemist on märkimisväärse majandusliku riskiga. Foorumil diskuteeritakse näiteks selle üle, kas elektrisõidukid suudavad päriselt domineerida, kuidas me saame ära hoida kliimakriisi ja kuidas tagada energiavajadust kestlikult.
Samal ajal, kui konverentsil osalejad manitsevad kodanikke säästlikkusele ja kestlikkusele ning seavad uute reeglite ja piirangute plaane, kihab Davosi taevas aga eralennukitest. Keskkonnaorganisatsioon Greenpeace on avaldanud analüüsi “Davosi taevas” („Davos in the Sky”). Analüüs käsitleb viimase kolme aasta eralende, mis on saabunud Davosi piirkonna lennujaamadesse või sealt lahkunud enne konverentsi, selle ajal ja pärast seda. Selgus, et eralendude arv on vaevu kolme aastaga järsult kasvanud, kuigi foorumi üldine osalejate hulk ei ole kuigi palju muutunud.
Näiteks mullu registreeriti Davosi lähilennujaamades foorumi nädalal 709 lisalendu eralennukitega. See tähendab ligikaudu ühte eralendu iga nelja WEF-il osalenu kohta. Võrreldes tunamullusega oli eralendude hulk kasvanud 10%, aga võrrelduna 2023. aastaga on tegemist kolmekordse kasvuga. Paljud eralennukid lendasid Davosisse ja sealt välja mitu korda sama nädala kestel, mis Greenpeace’i sõnutsi teeb üritusest „eralennukite sõlmpunkti”. Veel arvutas organisatsioon, et ligikaudu 70% Davosisse tehtud eralendudest olnuks võimalik läbida ühe päevaga, kasutades ronge. Teisisõnu kasutatakse eralennukeid liiga sageli lühikeste vahemaade puhul, mille üks eredamaid näiteid on ehk Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni eralennulembus. Eralennukid võivad tavaliste turistiklassi lendudega võrreldes emiteerida 10–20 korda rohkem süsinikdioksiidi, sest kipuvad ka olema kommertslennukitest suuremad ja saastavamad.
Austria Greenpeace esindaja Herwig Schuster leiab: „See on puhas silmakirjalikkus, et maailma võimsaim ja superrikas eliit arutab Davosis globaalseid probleeme ja edusamme, samal ajal kui nad oma eralennukite heitgaasidega sõna otseses mõttes planeeti põletavad.” Seepärast kutsub organisatsioon kohe tegutsema ja piirama luksuslende ning maksustama eralende, aga ka esimese ja äriklassi lende. Greenpeace’i üks lahendus on ka maksustada superrikkaid, et sedasi korvata nende tekitatud kahju.
Siinkohal väärib meenutmist, et kliimapöörde nimel kallimad lennupiletid ohustavad pururikaste asemel juba praegu hoopis tavakodanikke, sest nn kestliku kütuse osakaalu suurendamine toob kogu sektorile kaasa tohutuid kulusid. Seega võib arvata, et lennufirmad hakkavad vähehaaval kliimakohustuste tõttu piletihindu tõstma. See võib omakorda tähendada, et ka keskmise sissetulekuga pered ei saa enam lennupileteid lubada ning lennureisiga perepuhkusest võib kujuneda pigem luksuskaup. Teine variant oleks valitsustel sekkuda ja lennupiletite hindu kunstlikult madalal hoida. See aga tähendaks, et suur osa kulust jääks kõigi maksumaksjate kanda.
Eesmärgiks igale perele oma lennuk, võib ka kopter olla kui lennuradadega probleeme tekib. Tuleb ikka maailma juhtivtegelastest eeskuju võtta. Kasu oleks sellest väga palju – teedeehitusele pole tarvis palju kulutada ja railpeldikud võib ära lõpetada.