“Kirjeldatud andmebaasi ja analüüsivahendite loomine tähendab isikute põhiõiguste riive kontekstis midagi kordades intensiivsemat kui viimasel ajal avalikku arutelu tekitanud numbrituvastuskaamerate kasutamise skandaal,” ütleb vandeadvokaat Tõnis Loorits plaani kohta anda RAB-le õigus mahuka andmebaasi loomiseks ja uute õiguste andmiseks. Nimelt on Riigikogu menetluses seaduseelnõu, mis annaks RAB-le õiguse koondada erinevatest riiklikest registritest kokku eraisikute ja ettevõtete andmed üheks andmelaoks ja neid siis tehisaru abil töödelda ja analüüsida. Kokkuvõtvalt on plaanis koondada RAB-i andmebaasi suur hulk andmeid, mida on võimalik konkreetsete isikutega kokku viia ja mille alusel hakatakse tehisaru abil tuvastama “kuritegelikke mustreid”.
Looritsa sõnul on sellel seaduseelnõul võrreldes praegu kehtiva korraga mitu väga sügavat ja olulist probleemi. “Esiteks antaks sellega RAB-le sisuliselt piiramatu õigus meie kõigi kõige privaatsemaid andmeid reaalajas töödelda,” selgitab ta. Samuti võetaks Looritsa hinnangul kodanikelt sisuline ja tegelik võimalus ennast sellise pideva jälgimistegevuse eest kaitsta. Ka kohtumenetlustes on kodanikel enda kaitsmine tulevikus keerukas ja igasugune järelevalve teostamine RAB-i ja tema ametnike tegevuse suhtes muutub veel võimatumaks.
Tehisaru rakendamine andmetöötluses
Eraldi tuleb tähelepanu pöörata tehisaru rakendamisele andmebaasi töötlemisel ehk võimsa ja automaatse analüüsivahendi loomisele. Meenutame, et eelnõu seletuskirja autorid möönsid ka ise, et sellise tegevuse puhul on võimalike negatiivsete mõjude, nagu andmelekked ja ebatäpsete andmete pinnalt tehtavate valejärelduste esinemise tõenäosus keskmisel tasemel. Ehk teisisõnu on juba ette arvestatud, et sellisel andmete masstöötlemisel võib ette tulla märkimisväärsel hulgal vigu. Kuid probleem, mis seisneba jõulises inimeste privaatsfööri tungimises, on seal sisuliselt käsitlemata jäetud.
Loorits ei võrdle teemat juhuslikult numbrituvastustarkvara kasutamisega, millest on üksjagu ühiskonnas räägitud. “Selleks, et antud väite tähendust tegelikult mõista – selle hinnangu tahtmatu pisendamise vältimiseks – võiks seda illustreerida näiteks tuhande kordse võimendusega ja see ei oleks sugugi meelevaldne kujund”, ütleb ta ja lisab, et ei näe eelnõus sellise andmebaasi loomiseks ja andmete massina töötemiseks ühtki põhjendust. “Olles esindanud kliente arvukates RAB-i poolt läbiviidud haldus- ja halduskohtumenetluses, väidan ma, et ka eluliselt ei saa sellist põhjendust olla,” ütleb ta. Eelnõus ja eelnõu alusmaterjalides puudub tema sõnul selgus, miks sellised tegevused praktikas vajalikud on ja kas neid on üldse tarvis teha. Ehk teisisõnu pole välja toodud ka probleemi, mida lahendama hakatakse.
Põhiõiguste riive analüüsimata, olulised osapooled kaasamata
“Põhiõiguste riive tegelikku objektiivset päris analüüsi samuti eelnõust välja ei loe,” märgib Loorits. Teisisõnu tähendab see, et põhiõiguste riivet käsitlev mõjuanalüüs on eelnõust üldse puudu. Puudub ka tasakaalustavate meetmete vajadust hindav analüüs. Loorits lisab, et eelnõu menetlemise protsessi ei ole kooskõlastuse ja seisukohtade avaldamiseks kaasatud ei Õiguskantslerit, Advokatuuri ega paljusid teisi mõjutatud osapooli. Kiirustades ei ole järgitud ka head õigusloome tava.
Ehkki Looritsa sõnul RAB-i üle sisulist järelevalvet Eestis ei teostata, on siin siiski olnud üks väike erand. “Õiguskantsleri büroo töötajad on eelmisel aastal teinud tänuväärt tööd, teostanud sinna kontrollkäigu ja väljastanud selle kohta ka kirjaliku kokkuvõtte. Soovitan seda kokkuvõtet kõigil studeerida – sealt leiab terve kataloogi tuvastatud rikkumisi ka kõige elementaarsemate haldusmenetlusreeglite suhtes,” ütleb ta ja soovitab lisaks tutvuda arvukate kohtuotsustega, kus sarnaseid puudusi RAB-i senises töös välja tuuakse.
Kokkuvõttes ütleb Loorits, et näeb selle eelnõu valguses, et liigume sisuliselt suunas, kus RAB-le antakse julgeolekuasutusele omased volitused meie eraellu sekkumisel. Samal ajal muudetaks aga isikute õiguste kaitse sellise sekkumise ja nende sekkumiste tulemusel tekitatava kahju osas kui mitte täiesti võimatuks, siis praktilises elus väga raskesti teostatavaks. “Ma näen RAB-le sääraste üüratute ja järelevalveta jäetud võimuvolituste omistamisel kõikvõimalikke riske, mida üldse on võimalik ühel inimesel välja mõelda: alustades edaspidi kohtute töökoormuse veel suuremast kasvust ja terve rea selles seaduses olevate normide põhiseadusega vastuolus olevaks lugemisest ning lõpetades sellega, kuidas nende võimuvolituste eeldatav tulevikus teostamise viis hakkab riivama ühiskondlikku õiglustunnet meie sisejulgeolekut pärssivalt ja annab potentsiaalsele välisinvestorile veel ühe põhjuse, miks mitte Eestis ettevõtlusega tegeleda,” ütleb Loorits.
“Kuidas selline eelnõu on üldse Riigikogu majanduskomisjonist saadetud suurde saali ja läbinud seal I lugemise, jääb mulle sügavalt arusaamatuks”, lisab ta.
Igal juhul on märgata, et eelnõuga on toimetatud ülimalt kiirustades. Eelnõule ei koostatud ka väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seletuskirjas on selle põhjenduseks toodud pingeline ajakava, sest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi reformi tähtaeg oli eelmise aasta neljas kvartal. “Seadusemuudatuse mõnekuuline hilinemine veel võimaldab reformi tulemuse saavutamist,” öeldakse seletuskirjas. Seaduse osa punkte on plaanitud jõustuma juba 1. juulil.
