RAB-l on juba õigus erinevatest riiklikest registritest ja andmekogudest oma tegevuse jaoks andmeid saada. Praegu menetluses olev eelnõu täpsustaks aga neid õigusi ning annaks võimaluse rahapesu tõkestamise eesmärgil luua andmete töötlemiseks analüüsiprogramm. See tähendab, et eelnõu ei annaks ligipääsu uutele andmetele, küll aga õiguse töödelda olemasolevaid andmekogusid koosmõjus ja ühtse massina, vahendab ERR.
Samuti annab eelnõu RAB-ile õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sh tekstitöötlus- ja andmekaevevahendid. Andmeid saab RAB teistest registritest anonümiseeritud kujul, kuid seadusega antakse võimalused isikute kindlaks tegemiseks, kui kuritegevuse avastamine seda nõuab.
Ehk kokkuvõtvalt on plaanis koondada RAB-i andmebaasi suur hulk andmeid, mida on võimalik konkreetsete isikutega kokku viia ja mille alusel hakatakse tehisaru abil tuvastama “kuritegelikke mustreid”. Eelnõu seletuskirja autorid möönavad samas, et võimalike negatiivsete mõjude nagu andmelekked ja ebatäpsete andmete pinnalt tehtavate valejärelduste esinemise tõenäosus on keskmisel tasemel. Ehk teisisõnu on juba ette arvestatud, et sellisel andmete masstöötlemisel võib ette tulla märkimisväärsel hulgal vigu.
Inimeste privaatsfääri tungimist käsitletakse eelnõu seletuskirjas aga kõrvalisena ehk ainult võimalike privaatsust riivavate meetodite kaalumisel. Ehk kaalutakse, kas registrist pärit andmeid peaks RAB oma andmebaasis tehisaru abil töötlema anonüümimise või pseudonüümimise meetodil. Ehk siis anonüümimise puhul oleks isikute identiteet andmekogus varjatud, pseudonüümimise puhul aga asendatud nö varjunimega. Anonüümimise puhul selgitatakse, et andmete analüüsi käigus tuvastataud kahtluste korral saaks andmete taasisikustamine toimuda ainult vastavatest registritest isikuandmete väljavõtete uuesti tellimise ja läbianalüüsimisega. “Anonüümimise meetodi kasutamisel selleks, et leida üles konkreetset kahtlust, rikutaks suuremal määral isikute privaatsust kui isikuandmete pseudonüümimisel,” põhjendab seletuskiri pseudonüümimise meetodi valimist.
RAB-i juht Matis Mäeker selgitas ka ERR-le, et RAB saab pankadelt rahapesukahtluse teateid, kuid ei küsi ega kogu neilt lisainfot eelnõus sätestatud eesmärkide täitmiseks ehk andmete masstöötlemiseks. Kui massandmete põhjal tekib rahapesukahtlus, võib konkreetse juhtumi puhul pangalt küsida lisaandmeid. Ta lisas, et RAB-il ei ole ega saa olema ligipääsu panga andmebaasile, kliendisuhtlusele ega tehingutele.
Tasub eraldi märkimist, et RAB-i aastaraamatu kohaselt esitati mullu RAB-le kokku 14 185 rahapesukahtluse teadet. Samas on märgiline, et uurimisasutustele edastati vaid 94 teadet ehk 0,66%.
Eelnõu on riigikogus läbinud esimese lugemise ning selle menetlus jätkub.
