Briti ametnike sõnutsi on aastaid viivitatud andmekeskuste riiklikku elektrivõrku ühendamisega ja nüüd on tagajärg käes. Järjekorras on 100 GW andmekeskuste projekte. Suurbritannia energiaregulaatori (Office of Gas and Electricity Markets, Ofgem) küberregulatsiooni ja tehisaru direktori Stuart Okini hinnangul ei olegi kõiki neid andmekeskuseid võimalik võrku ühendada. Kuid kui projektil pole ühendust, peab sellele leidma alternatiivsed meetodid, kirjutab The Guardian.
Suurbritannia maagaasitarnijaid esindava Future Energy Networksi uurimisjuht Silvia Simon selgitas, et andmekeskuste operaatorid on viimasel kahel aastal esitanud enam kui 100 taotlust liituda gaasivõrguga. Iga aasta taotlused on kokku hõlmanud enam kui 15 teravatt-tundi energiat, mida on sama palju, kui London vajab nelja ja poole kuu kestel. Simoni sõnutsi pole andmekeskuste arendajate huvi üksnes varuvõimsus, vaid ka põhivarustus. “See on juba märk, et neil on tõesti raskusi elektrivõrku pääsemisega,” lisas Simon.
Ameerika Ühendriikide näitel töötavad paljud andmekeskused gaasielektrijaamadel. Tennessee osariigi aktivistid on võidelnud Elon Muski xAI-ga, kuna see käitab metaanil töötavaid kümneid generaatoreid, mis aktivistide vätiel seab ohtu ümbruskonna inimeste tervise. Meta, OpenAI, xAI ja Microsofti 11 andmekeskust tekitavad aga väidetavalt rohkem CO2-te kui kogu Maroko riik. Emissioon on pärit võrguvälistest gaasigeneraatoritest. Aga Euroopa Liidus on USA tehnoloogiaettevõtted tublisti lobistanud, et hoida andmekeskuste heitkoguseid üldse salajas.
Ennustatakse, et Suurbritanniat ootab ees USA-ga sarnane tulevik, sest gaasienergiast sõltuvaid projekte muudkui lisandub. Kui seni on gaasi kasutust püütud vältida CO2, lubade ja maakasutuse mõju tõttu ning gaasi on peetud ajutiseks lahenduseks, siis nüüd pöörduvad arendajad üha agaramalt fossiilkütuste poole. Seejuures on ka märgata, et arendajad ja ametivõimud on pisut meelt muutnud ja paistavad olema valmis kaaluma fossiilkütuste kasutust, et ellu viia riigi vägevaid tehisaru eesmärke, olles valmis selle peale kulutama sadu miljardeid.
Gaasivõrgu laiendamist peetakse aga lahenduseks, mis võib raskendada Suurbritannia kliimaeesmärke (Clean Power 2030), mille järgi peaks süsteemis olema alla 5% gaasielektrijaamu, mis ei kasuta heitkoguste vähendamise meetmeid.
