Avaneb uuel vahekaardil
Kliimadokk “Planeet ei põle.” Vabadused.ee-s.
VAATA FILMI

Eesti sai internetivabaduse edetabelis kaheldava esikoha

Viimase üheksa aasta juhtriik jäi hindamata, valim vähenes pea poole võrra.

Freedom House hindab kord aastas olukorda internetivabadustega.
Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

USA mõttekoja Freedom House värske raporti järgi on Eestis maailma kõige vabam internetikeskkond, kuid punktisummat vähendas läbipaistmatus riiklikus jälitustegevuses, sideandmete laussäilitamine ja Vene saitide blokeerimine.

Eesti sai 91 punkti sajast. Kuhu jäid üheksa punkti?

Esiteks heidab internetivabaduse raport ette läbipaistvuse puudumist riiklikus jälitustegevuses – täpsemalt seda, kuidas riigiasutused hangivad ja kasutavad nuhkvara või muid pealtkuulamislahendusi.

Teiseks sai Eesti miinuspunkte sideandmete säilitamise eest, sest riik nõuab endiselt sideettevõtjatelt kasutajate metaandmete laussäilitamist, hoolimata Euroopa Kohtu vastupidistest lahenditest. Hiljuti tegi Tallinna halduskohus sellega seoses otsuse („Kohus: riik rikkus teadlikult inimeste eraelu puutumatust“ – Vabadused.ee), millega mõisteti Parvel Pruunsillale ja Priit Humalale kummalegi välja 150 000 eurot mittevaralise kahju hüvitist. Kohus põhjendas tavapärasest oluliselt suuremat hüvitist riigi teadliku ja pikalt kestnud põhiõiguste rikkumisega.

Kolmandaks kritiseeritakse raportis sisupiiranguid ehk Vene saitide blokeerimist. Pärast Venemaa täiemahulise agressiooni algust kehtestati Euroopa Liidu sanktsioonid ning Eesti piiras Venemaa meediakanalite ja Venemaalt juhitud veebikeskkondade kättesaadavust. Praeguseks on Eesti inforuumi kaitseks ja sanktsioonide täitmise tagamiseks piiratud ligipääs 53 telekanalile ja 307 veebilehele. Seega tuli miinuspunkte vaatamata kogu EL-is kinnitatud sanktsioonidele.

Esikoht – aga vaid 38 riigi seas

Alates 2017. aastast kuni möödunud aastani on Freedom House’i internetivabaduse edetabelis esikohal olnud Island (jagades seda 2017. aastal Eestiga). Tänavu jäi Island hinnatavate riikide seast välja.

Kuna Islandi 2025. aasta tulemus oli 94 punkti ja Eesti tänavune tulemus jäi mullusega võrreldes samaks – 91 punkti –, oleks Island senise taseme püsimisel esikoha säilitanud. Seda ei saa aga tänavuse raporti piiratuse tõttu kinnitada. Islandi puudumine 2026. aasta internetivabaduse edetabelist ei tähenda, et Eesti oleks Islandist internetivabaduse poolest parem. Võrdlus pole lihtsalt võimalik.

Kui mullu hinnati 72, siis tänavu vaid 38 riiki. Seega vähenes valim 34 riigi ehk peaaegu poole võrra, sh jäi välja ka senine liider.

Nr20262025202420232022
1.Eesti (91)Island (94)Island (94)Island (94)Island (95)
2.Costa Rica (86)Eesti (91)Eesti (92)Eesti (93)Eesti (93)
3.Taiwan (78)Tšiili (87)Kanada (86)Kanada (88)Costa Rica (88)
4.Austraalia (75)Costa Rica (86)Tšiili (86)Costa Rica (85)Kanada (87)
5.-7.Prantsusmaa (75)Kanada (85)Costa Rica (85)Suurbritannia (79)Taiwan (79)
Lõuna-Aafrika (75)Suurbritannia (79)
Suurbritannia (75)
Freedom House´i viimaste aastate internetivabaduse edetabel. Sulgudes on punktisumma 100-st. 2026. aasta edetabelist puuduvad Island, Tšiili ja Kanada, kuna neid ei kaasatud tänavusse 38 riigi valimisse.

Avatud valitsemise ekspert Hille Hinsberg tunneb Freedom House’i raporti koostamist ka seestpoolt. Ta töötas viis aastat Eesti raportöörina, kogudes ja analüüsides kohalikku teavet, mille põhjal hinnati Eesti internetivabadust.

Tema sõnul muutus olukord pärast seda, kui USA administratsiooni otsusega võeti paljudelt mõttekodadelt rahastus ära. Freedom House jätkas küll raportite avaldamist, kuid kärbitud eelarve ja väiksema meeskonnaga. Eestis ei ole praegu inimest, kes organisatsioonile kohalikku teavet koguks, kuid raportit on võimalik koostada ka avalike allikate põhjal.

Võimalik, et Islandi hindamine jäi ära ressursipuudusel.

Hinsberg: loorberitele ei tohi puhkama jääda

Eesti ja Island olnud Freedom House’i edetabelis aastaid esikoha pärast võistlejad. Mõnel aastal on esirinnas olnud ka Soome, Rootsi ja Norra. Kõrge tulemus näitab Hinsbergi hinnangul, et demokraatia, kodanike õiguste ja kohustuste ning digitaalsele ruumile juurdepääsuga on neis riikides üldiselt hästi.

„See ei tähenda, et Eesti peaks oma loorberitele mugavalt puhkama jääma,” ütles Hinsberg 13. novembril Vikerraadio saates „Huvitaja”, kommenteerides Eesti esikohta Freedom House’i internetivabaduse edetabelis. Hinsbergi sõnul on oluline pidevalt jälgida, kas kehtestatud piirangud on õigustatud ning kas kusagil ei minda liiale sisu modereerimise või tsenseerimisega ning kas järelevalve riigi üle toimib.

Hinsbergi rõõmustab eriti see, et Eesti on püsinud edetabeli tipus juba aastaid. „Iga-aastane raport kinnitab andmetepõhiselt, analüüsipõhiselt, et Eesti on suutnud hoida tasakaalu internetis kodanike õiguste ja vabaduste vahel,” rääkis ta saates.

Internetivabadus väheneb juba 16 aastat

Kui Eesti on suutnud oma head positsiooni hoida, siis maailma üldpilt on hoopis teine. Freedom House on internetivabadust hinnanud 16 aastat ning selle aja jooksul on ülemaailmne olukord pidevalt halvenenud.

„Kujutage ette joont, mis läheb aina allapoole kõveramaks. Kahjuks tuleb tunnistada, et üldine pilt ei ole üldse hea,” ütles Hinsberg.

Kõige karmimad piirangud on riikides, kus võimud saavad internetiühenduse täielikult sulgeda või lubada sellele ligipääsu ainult valitud inimestele. Freedom House’i 2026. aasta raporti järgi sai viimasele kohale jäänud Iraan üheksa punkti sajast. Tänavu kestis seal peaaegu täielik internetikatkestus ligi 88 päeva. Pärast seda jäi ülemaailmsele internetile ligipääs suuresti privilegeeritud vähemuse võimaluseks.

Samuti on internetivabadus väga piiratud Myanmaris ja Hiinas. Nendes riikides ei tähenda interneti kasutamine tingimata vabadust: võimud kontrollivad, millisele teabele inimesed ligi pääsevad, jälgivad veebis toimuvat ning karistavad inimesi avaldatud seisukohtade eest.

Aktivistide, ajakirjanike ja poliitikas osalejate veebis avaldatud arvamused võivad kaasa tuua ahistamise tänaval, füüsilise vägivalla või vangistuse. Internetivabaduse piiramine võib seega otseselt ohustada inimese turvalisust ja õigust oma arvamust avaldada.

Vabadusi piiravad ka demokraatlikud riigid

Hinsbergi sõnul on eriti murettekitav, et vabadust piiravad üha enam ka suured demokraatlikud riigid. Üks värskes raportis käsitletud näide on sotsiaalmeedia kasutamise keelamine alla 16-aastastele. Kui sotsiaalmeediaplatvorm peab veenduma, kes on kasutaja ja kui vana ta on, tekib vajadus koguda täiendavaid isikuandmeid.

Hinsberg tõi näiteks Türgi, kus soovitakse siduda sotsiaalmeediakontod riikliku identiteediga. See muudaks kasutajad täielikult tuvastatavaks ning seoks nende veebis avaldatud arvamused otseselt nende tegeliku isikuga. „See võib tekitada ka väga negatiivset reaktsiooni ja jällegi just füüsilises ruumis, mitte enam internetis,” hoiatas ta. Austraalia ja Indoneesia on juba kehtestanud alla 16-aastastele sotsiaalmeediapiiranguid.

Ent nagu vabadused.ee on korduvalt kirjutanud, tegeletakse internetivabaduste piiramisega jõuliselt mitmel pool Euroopas samamoodi vanusekontrolli juurutades. Survet saadavad liidrite sõnumid vajadusest kaotada internetis anonüümsus (nt Sanches, Merz, Macron). Nt Ühendkuningriik kavandabki juba ligipääsu sotsiaalmeediale dokumendi alusel.

Freedom House’i raporti kriitika keskmes pole laste kaitsmise eesmärk iseenesest, vaid see, kuidas piiranguid rakendatakse ja milliseid kõrvalmõjusid need kaasa toovad.

Internetivabadus ei tähenda piirangute täielikku puudumist. Teatud piirangud võivad olla vajalikud, kuid need peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed; põhiõigused peavad olema tagatud. Just selle tasakaalu hoidmine on ülesanne, mis jääb väljakutseks ka kõige vabamas internetikeskkonnas.

0 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad

Liitu Vabaduste uudiskirjaga!

Saa esimesena teada uutest lugudest ja dokumentaalfilmidest ning kingituseks
-30% sooduskoodi ja tasuta tarne
kliimateosele „Planeet ei põle“.
[ew_brevo_subscribe_form]