Türgi politsei otsis teisipäeva varahommikul läbi opositsioonimeelse uudistekanali Sözcü TV peakontori Istanbulis. Kanali juhtkonna liikmed vahistati, saated peatati ja uue juhina nimetas valitsus ametisse halduri, kirjutab Deutsche Welle.
Sözcü TV kirjutas veidi enne kella 5 hommikul sotsiaalmeediaplatvormil X: „Politsei otsib Sözcü hoonet läbi kohtumääruse alusel. Politsei on hoone ümber piiranud.“ Postituses rõhutas telekanal, et Sözcü juurde on määratud haldur ning et kanali töötajaid ei lubatud tööle ja juhtkonna liikmeid on vahistatud. Kanali andmetel võttis riigi määratud haldur enda kontrolli alla telekanali ja uudistesaidi, aga trükiajakirja esilagu mitte.
Reidi järel peatati tavapärased uudistesaated ja nende asemel näidati dokumentaalfilmi. Alles pärastlõunal jätkas kanal uudiste edastamisega, mainides ka reide ja et kanal on kohtumääruse vaidlustanud.
Istanbuli peaprokuratuuri sõnutsi oli Sözcü TV-s kohaldatud meetmed üks osa uurimisest, mis käsitleb väidetavat terroristliku organisatsiooni liikmesust ja terrorismi rahastamise seaduse rikkumist. Prokuratuur väidab, et uudistekanalil ja selle omanikul Burak Akbayl oli kahtlaseid sidemeid Hizmeti ehk Güleni liikumisega, mida juhtis imaam Fethullah Gülen. Süüdistuse alust kinnitas Sözcü meediagrupi advokaat Ersan Barkın, kelle andmetel tulenes reid 2016. aasta riigipöörde katse juhtumist. Kuid advokaadi sõnutsi ei tuvastatud juba tollal Sözcü kuriteokoosseisu ja kohus mõistis 2025. aastal Sözcü Güleni liikumise süüdistustes õigeks. Kohus nentis toona, et ajakirjanduslik tegevus ei kujuta endast terroristlikule organisatsioonile kaasaaitamist. Seega tugineb nüüdne kohtumäärus advokaadi hinnangul toimikule, kus ei tuvastatud ühtki kuritegu.
Hizmeti liikumise juht Fethullah Gülen edendas kristlaste ja moslemite dialoogi ning rõhutas moslemite, kristlaste ja juutide ühiseid väärtusi. Enda sõnutsi ei olnud tema eesmärk riigivõimu religioonile allutada ja ta aktsepteeris ka ilmalikku korda, kuigi samal ajal oli tema liikumine siiski selgelt religioosne ja konservatiivne, islami väärtuseid levitav. President Recep Tayyip Erdoğan kuulutas seepärast Güleni liikumise 2016. aastal terroristlikuks (FETÖ/PDY). Lõpuks süüdistasid võimud Gülenit 2016. aasta ebaõnnestunud sõjaväelise riigipöörde korraldamises, mida Gülen eitas lõpuni. Igal juhul oli Gülen sunnitud juba 1999. aastal USA-sse põgenema. Ta suri 2024. aasta oktoobris.
Türgi võimud vaigistavad viimaseidki valitsuskriitilisi uudistekanaleid
Tegemist on järjekordse juhtumiga, kus Türgi võimud suruvad maha valitsuskriitilisi meediakanaleid. Näiteks vaid vaevu kuu aega tagasi tegi politsei reidi ühte vaadatumasse uudistekanalisse Halk TV ja määras sinnagi „õige” halduri. Kanali uudistesaated on sestpeale olnud peatatud. Sama moodi on läbi otsitud ja üle võetud kolmaski opositsioonimeelne uudistekanal Tele1, mille omanik Merdan Yanardag vangistati süüdistatuna spionaažis.
Kümne aastaga on Türgi president Recep Tayyip Erdogani valitsus võtnud kontrolli suurema osa meedia üle, eriti telekanalite üle ning ajakirjandusvabadus on Erdogani 22 aastat kestnud valitsemise ajal märkimisväärselt vähenenud. Organisatsiooni Piirideta Ajakirjanikud maailma ajakirjandusvabaduse indeksis oli Türgi 163. kohal 180 riigi seas.
Opositsioonijuhi Özgür Özeli, kelle partei ruume on samuti läbi otsitud ja määratud halduri kontrolli alla, hinnangul ei salli valitsus enam isegi kõige pisemat kriitikat. Özeli sõnutsi püüavad võimud vaigistada ja hävitada igaüht, kes pole nendega sama meelt. „Kuid meid ei saa vaigistada, hirmutada ega alistuma sundida,“ lisas poliitik.
Istanbuli endine linnapea ja presidendi kunagine rivaal Ekrem Imamoglu leiab, et valitsuse hirm valimiste ees on muudkui kasvanud, aga inimesed on julged ja visad ning jätkavad võitlust. Ka Imamoglut on võimud juba mõnda aega vaigistada püüdnud. Tema sotsiaalmeediakontod on blokeeritud ja ta viibib juba mõnda aega vangistuses süüdistatuna korruptsioonis ja terrorismis.




