Avaneb uuel vahekaardil
Kliimadokk “Planeet ei põle.” Vabadused.ee-s.
VAATA FILMI

Kes sinu andmeid vaatab? Andmejälgija kohustuslikuks muutmine venib

300st andmekogust süsteemiga liitunud vaid 21.

Andmejälgija
Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta lubas mullu muuta Andmejälgija kasutamise avaliku sektori andmekogudele kohustuslikuks, et inimesed saaksid kontrollida, kes nende andmeid vaatab. Kuigi riigi läbipaistvuse suurendamine sellisel viisil on kirjas ka koalitsioonileppes, on eelnõu takerdunud teiste ministrite vastuseisu.

Esialgse plaani järgi pidanuks süsteemiga liituma üle 300 andmekogu. Tegelikkuses on neid praeguseks kõigest 21 ning seadusemuudatuse üle on valitsuses vastasseis, mistõttu pole see ka riigikokku jõudnud. Ent isegi selle kiire vastuvõtmise korral võib täielikum ülevaade inimeseni jõuda alles aastate pärast.

Andmejälgija on hirmutavale nimele vaatamata läbipaistvuse edendamise töövahend, mis võimaldab inimestel riigiportaalis eesti.ee ja riiklikus mobiilirakenduses kontrollida, millised (liidestatud) riigiasutused on nende kohta riiklikest andmekogudest päringuid teinud. See puudutab näiteks aadressi, terviseandmeid või muid riigi käes olevaid isikuandmeid. Teenuse mõte on lihtne: kui riik saab inimese kohta andmeid koguda ja kasutada, peab inimene saama kontrollida, kes ja millal seda tegi.

Praegu on see võimalus aga üpris lünklik, kuna asutustel pole Andmejälgijaga liitumise kohustust.

„Andmejälgija on väga vajalik selleks, et inimesed kontrolliksid riiki. Siiamaani on liitumine olnud andmekogudele vabatahtlik. Ja loomulikult, kui ametnikele on see vabatahtlik, et kodanik neid kontrollib, siis…“ ütles justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Vabadused.ee-le.

Rohkem kui aasta tagasi rõõmustas justiits- ja digiministeerium oma pressiteates, et asjad edenevad. Toona oli Andmejälgijaga liitunud 16 andmekogu. Ministeeriumi esialgse plaani järgi pidi neid 2026. aasta sügiseks olema üle 300. Novembris 2026 on liitunuid vaid 21, sh rahvastikuregister, retseptikeskus, liiklusregister jt.

Eelnõu ootab valitsuse üksmeelt

Geeniuse portaali podcastis „Kriitiline intsident“ rääkis riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge, et Andmejälgijaga on liidestunud 12 asutust ja aastalõpueesmärk 25 jääb püüdmatuks. See oli kolm aastat tagasi. Paraku jääb 2023. aasta eesmärk tõenäoliselt selgi aastal püüdmata.

Andmejälgija kohustuslikuks muutmine kirjutati sisse 2025. aasta mais sõlmitud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusleppesse. Punkt 156 lubas suurendada inimeste kontrolli oma andmete kasutamise üle kohustuslikuks muudetud Andmejälgija abil. Tähtajaks määrati 2026. aasta kolmas kvartal.

See tähtaeg on möödas, kuid avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu pole jõudnud riigikogu menetlusse. Pakosta sõnul on eelnõu ministeeriumis ammu valmis ja ootab juba suvest saati valitsuses, kuid selle valitsuse istungile jõudmine on siseminister Igor Taro ja rahandusminister Jürgen Ligi vastuseisu taga. Sealjuures on Taro Pakosta erakonnakaaslane, Ligi kuulub Reformierakonda.

Liisa Pakosta üritab Andmejälgija kohustuslikuks muutmise eelnõule valitsuses heakskiitu saada, kuid teised ministrid ajavad kulude tõttu sõrad vastu.

„Praegu on meil mõningane vastuseis siseministri ja rahandusministri poolt, kes on pidanud liitumise kuluva raha leidmist keeruliseks. Summad, mis nende süsteemide liitumisele kuluksid, on äärmiselt väikesed. Minu arvates ei ole küsimus rahas, kuna liitumise tähtaeg on pikk – kuni 2030. aastani,“ ütles Pakosta.

Siseminister Taro kinnitusel ei toeta antud eelnõu esitatud kujul lausa pooled ministrid. “Täpsemalt kuus 12-st, ülejäänutel pole puutumust – põhjusel, et riigieelarve strateegias pole planeeritud vahendeid vastavate IT-arenduste jaoks. Ainuüksi siseministri valitsusala kahe asutuse ühendamine maksab meie spetsialistide hinnangul 1,2-1,5 miljonit eurot,” selgitas Taro.

Pakosta sõnul on liitumise mediaankulu umbes 8000 eurot, mis ei ole asutustele kuigi suur summa. Ta tõi näiteks hiljuti Andmejälgijaga liitunud maksu- ja tolliameti maksukohustuslaste registri. Selle keeruka süsteemi liidestamine läks maksma veidi üle 17 000 euro.

Eelnõu seletuskirjas on kuluhinnang siiski mõnevõrra teistsugune. „Asutuste esitatud hinnangute põhjal jääb andmejälgija rakendamise tüüpiline kulu ühe infosüsteemi või andmekogu kohta ligikaudu 15 000–30 000 euro vahemikku,“ seisab seletuskirjas. Keerukamate, mitut infosüsteemi koondavate platvormide puhul võib summa ulatuda 100 000–400 000 euroni.

Seega ei ole liitumine kõigile andmekogudele ühesuguse hinnaga ega pruugi piirduda ministri nimetatud mediaansummaga. Samas pole ka seni avaldatud materjalides esitatud ühtset kogukulu, mis näitaks, kui palju läheks ligi 300 andmekogu liidestamine riigile tervikuna maksma. Kulud jäävad iga haldusala enda kanda, mis selgitabki vaidlusi.

“Kui Pakosta väidab, et kulud on olematud, siis võib ta alati need võtta enda kanda või sõnastada eelnõu selliselt, et need vahendid tuleb planeerida riigieelarvesse keskselt. Kuna kärpemeetmete käigus on valitsusalade IT-arenduste kulud tõmmatud nulli, polegi võimalik eelnõu sõnastusest tulenevaid riske võtta. Ma ei jäta politseinikele või päästjatele palkasid välja maksmata,” ütles Taro.

Pakosta survestas kapot ja politseid

Ühe sammu sai Pakosta mullu siiski tehtud. 2025. aasta detsembris võttis riigikogu vastu seadusemuudatused, mis tegid täitmisregistriga liitunud asutustele kohustuslikuks Andmejälgija kasutamise alates 23. veebruarist 2026. Täitmisregister on infovahetuskanal riigi-, krediidi- ja makseasutuste vahel, mis võimaldab teha andmepäringuid ja isegi kontosid arestida.

„Muudatuse mõte on väga selge: tagame inimestele, et nende ees ei jää saladuseks mitte ükski süüteo-, maksu- või täitemenetluse raames üle täitmisregistri tehtud pangakonto päring,“ sõnas Pakosta toona.

Jõustruktuuridele anti Andmejälgijaga liidestumiseks ajapikendust 2026. aasta 1. oktoobrini. Vaatamata sellele ei suutnud politsei- ja piirivalveamet (PPA) ning kaitsepolitseiamet info jagamiseks vajalikku liidestust teha. Oktoobri lõpus lasi ministeerium registrite ja infosüsteemide keskusel (RIK) sulgeda nende asutuste täitmisregistri ja e-aresti ligipääsud. On põhjust arvata, et siseminister Tarot see ei rõõmustanud.

„Riigikogu andis uurimisasutustele ligipääsu täitmisregistrile üksnes tingimusel, et inimesed, kelle kontode kohta päritakse, saavad sellest ülevaate alates 1. oktoobrist,“ ütles Pakosta ERR-ile.

30. oktoobril andis Pakosta siiski kapole loa teha julgeoleku tagamisega seotud päringuid täitmisregistrist, mis on ühed vähestest päringutest, mida Andmejälgija abil puudutatud inimestele ei hakatagi tutvustama. „Piltlikult öeldes – kui kedagi kahtlustatakse riigireetmises või terroriakti korraldamises, siis seda menetlust hiljem inimesele andmejälgija kaudu ei tutvustata,“ ütles Pakosta. Kriminaalmenetlusega seotud päringud jäävad endiselt suletuks kuni Andmejälgijaga liidestuse valmimiseni, teatas ERR.

PPA ütles Delfile, et kuni Andmejälgijaga seotud küsimused lõplikult lahendatakse, teeb PPA ajutiselt täitmisregistrisse päringuid kirja teel, mis on küll vaevarikkam, aga kuritegude uurimiseks vajalikud andmed on jätkuvalt politseile kättesaadavad.

Läbipaistvus ei tohiks sõltuda asutuse suvast

Vastavalt Euroopas kehtivale isikuandmete kaitse üldmäärusele (GDPR) ja Eestis kehtivale isikuandmete kaitse seadusele (IKS) on kodanikul õigus saada ülevaade oma isikuandmetega seotud toimingutest. Praegune olukord tähendab, et inimene ei saa Andmejälgijast teada, kas mõni liitumata asutus on tema andmeid vaadanud. Seadusest tulenev õigus saada teavet oma isikuandmete kasutamise kohta on küll olemas, kuid selle teabe saamiseks peaks inimene paljudel juhtudel asutuste poole eraldi pöörduma. Sellisel viisil info kättesaamine on aga keeruline ja ajamahukas.

Andmejälgija kohustuslikuks muutmise mõte ongi muuta see teave inimesele tavapäraselt kättesaadavaks, ilma et ta peaks oskama ise õige asutuse poole päringuga pöörduda.

Samuti peaks nähtav andmejälg distsiplineerima ametnikke ning vähendama uudishimust või ebaseaduslikel eesmärkidel tehtud päringuid.

Seadus ei too läbipaistvust üleöö

Praegu on aga riigi lubaduse ja tegelikkuse vahel endiselt suur vahe. Üle aasta tagasi räägiti sadadest liituvatest andmekogudest, nüüd vaieldakse valitsuses eelnõu edasiliikumise ja liidestamise kulude üle. Ka juhul, kui valitsus eelnõu heaks kiidab ja riigikogu selle kiiresti vastu võtab, ei ilmu kõik andmekogud Andmejälgijasse järgmisel päeval.

Eelnõu järgi rakenduks kohustus etapiviisiliselt. Asutustel tuleb teha vajalikud analüüsid, arendused ja liidestamised ning rakendamist hakataks juhtima valitsemisalade teekaartide ja vahetähtaegade alusel. Kavandatud üleminekuperiood kestab 2030. aasta 31. detsembrini. See on varasema versiooniga, mis peegeldub RIA ajakavas, võrreldes 2,5 aastat pikem aeg.

Kui Pakosta suudab Taro ja Ligi vastuseisust üle saada ja eelnõu liigub valitsusest riigikokku, jääb inimeste võimalus saada terviklik pilt sellest, kuidas riik nende andmeid kasutab, veel mitme aasta kaugusele. Eelnõu vastuvõtmine oleks küll oluline samm, kuid tegelik tulemus sõltub sellest, kui kiiresti suudavad asutused oma süsteemid nõuetega vastavusse viia.

Millised andmekogud on Andmejälgijaga liitunud?

Andmejälgijat kasutab 21 andmekogu:

  1. elamislubade ja töölubade register;
  2. huvide deklaratsioonide register;
  3. kinnistusraamat;
  4. karistusregister;
  5. kutseregister;
  6. liiklusregister;
  7. maksukohustuslaste register;
  8. metsaregister;
  9. politsei andmekogu POLIS;
  10. politsei taktikalise juhtimise andmekogu;
  11. põllumajandusloomade register;
  12. põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register;
  13. rahvastikuregister;
  14. retseptikeskus;
  15. sotsiaalkaitse infosüsteem;
  16. sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister;
  17. teenistus- ja tsiviilrelvade register;
  18. tervise infosüsteem;
  19. täitmisregister;
  20. tööinspektsiooni tööelu infosüsteem;
  21. töötuskindlustuse andmekogu.

Postimehe andmeil on testimisel liiklusjärelevalve ja meremeeste infosüsteem ning migratsioonijärelevalve andmekogu. Täitmisregistri kontekstis on tänaseks liitunud lisaks RIK (registrite ja infosüsteemide keskus), MTA (maksu- ja tolliamet) ning kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

3 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad

Suur Vend jälgib või on see Sauroni kõikenägev silm. Suurt Venda ei jälgi keegi. Seda nimetatakse tänapäeval “demokraatiaks”!

Lp Liisa Pakosta astu kiiremas korras tagasi enne kui putsi riigi keerad

See Andmejälgija on lihtsalt mingi pseudolahendus.
Võib kindel olla, et kõik eesti andmebaasid lekivad – varem või hiljem!
Kui oled IT-kaardi vahetuse käigus andnud politseile oma sõrmejäljed siis võib kindel olla, et see sõrmejälgede andmebaas lekib veel kusagile mujale.
Kui oled andnud mingile geenivaramule oma geeniandmed siis võib kindel olla, et see andmebaas lekib peale geenivaramu veel kusagile mujale.
Jne.

Mingi Andmejälgija asemel tuleks inimestele otsekoheselt selgitada, et kõik, mis on nende kohta elektrooniliste andmetena salvestatud lekivad varem või hiljem kusagile mujale ja ongi sisuliselt avalikud.

Liitu Vabaduste uudiskirjaga!

Saa esimesena teada uutest lugudest ja dokumentaalfilmidest ning kingituseks
-30% sooduskoodi ja tasuta tarne
kliimateosele „Planeet ei põle“.
[ew_brevo_subscribe_form]