Avaneb uuel vahekaardil
Kliimadokk “Planeet ei põle.” Vabadused.ee-s.
VAATA FILMI

Teadlaste väide: CO₂-taseme tõusust enamik ei saa olla inimtekkeline

Matemaatiliselt ei tule välja CO₂ tõusu sidumine fossiilkütuste põletamisega.

USA ja Ungari teadlased selgitasid uues teadusartiklis, et kuigi kõik tähtsad kliimaorganisatsioonid väidavad, et industriaalajale järgnenud CO2-taseme tõus atmosfääris on tingitud fossiilkütuste põletamisest, ei ole see matemaatiliselt kooskõlas isotoopide andmetega.

USA ja Ungari teadlased Jonathan Cohler ja Willie Soon on avaldanud teadusartikli, milles järeldavad, et CO₂-taseme tõus atmosfääris ei ole seotud fossiilkütustega või on seda väga vähe. Autorid kritiseerisid, et tuntud kliima-, kosmose- ja ilmaorganisatsioonid IPCC, NASA, NOAA ja EPA kinnitavad kooris, et pärast industriaalaega täheldatud CO2-taseme tõus atmosfääris on tingitud fossiilkütuste põletamisest, aga see ei ole matemaatiliselt kooskõlas isotoopidel põhinevate andmetega, kirjutab Reclaim The Net. 

Inimeste tekitatud CO₂ moodustab Maa atmosfääri CO₂-st 4%, mis kliimateaduse „konsensuse” järgi on põhjustatud inimtegevusest. Cohler ja Soon kontrollisid seda väidet süsiniku isotoopide andmete abil, uurides fossiilkütustest pärineva CO2 ja muude looduslikult atmosfääri eralduvate gaasivormide erinevaid isotoobimärke. Nad arvutasid, et süsivesinikud võivad moodustada hiljutisest tõusust 0–26% ja järeldasid, et fossiilkütused ei vastuta CO2-taseme hiljutise tõusu eest atmosfääris. Tõendina kirjeldasid autorid näidet, et Kariibi mere merekäsna viiesaja aasta kasvukihtides on näha, et CO2 isotoobimärgid on olnud üsna konstantsed, hoolimata sellest, et tohutult on suurenenud fossiilkütuste kasutamine ja põletamine. 

Teadlaste sõnutsi esineb süsinik kahes peamises vormis: C-12 ja C-13. Rohkem levinud C-12 on kergem ja moodustab umbes 99% koguhulgast. Looduslikult esinev süsinik sisaldab mõlemat isotoopi, kuid nende suhe varieerub veidi sõltuvalt süsiniku päritolust. Fossiilkütuste süsiniku C-13 sisaldus on suhteliselt madal, tüüpilise isotoobimärgiga -28. See tähendab, et C-13 ja C-12 suhe on 2,8% madalam kui VPDB (Vienna Pee Dee Belemnite) standardis, millega võrrelda süsiniku isotoopide suhteid. Ookeanist ja muudest allikatest looduslikult eralduv CO2 on C-13 rikkam, isotoobimärgiga -8 ehk 0,8% madalam kui VPDB.

Soon ja Cohler uurisid süsiniku isotoopide mõõtmistulemusi neljast atmosfääri seirejaamast Havail, Alaskal, Californias ja lõunapoolusel. Autorid kasutasid Keelingi graafikuna tuntud meetodit, et hinnata CO2 netolisandumise isotoobimärki atmosfääris. Tulemuseks oli ligikaudu -13,2 väärtus. Teadlased selgitasid, et kui fossiilkütused vastutaks suurema osa netolisandumise eest, oleksid sellest tulenevad isotoobimärgid palju lähemal väärtusele -28. Seega väidavad nad, et fossiilkütused ei saa olla vastutavad suurema osa hiljutise suurenemise eest.

Veel selgitasid teadlased, et CO2-ga toimuvad tohutud vastastikmõjud, kus nii ookeanid kui ka maismaa eraldavad ja seovad seda gaasi. Ka vulkaanid on tohutud CO2-heitjad, seni arvatust tõenäoliselt isegi palju suuremad. Teisisõnu, ei tõenda viimaste aastate stabiilne CO2-kontsentratsioon atmosfääris, et iga allikas ja neelaja oleksid eraldi tasakaalus olnud. See stabiilsus näitab vaid, et netomõju oli ligikaudu tasakaalus. Seejuures on praegused CO2-tasemed minevikus olnud harvad, vaid olid palju kõrgemad. Kusjuures 500 miljoni aasta kestel on keskmine CO2-tase atmosfääris olnud seitse korda kõrgem kui tänapäeval.

Nn peavoolu kliimateadlaste hinnangul näitavad isotoopide andmed aga, et inimesed vastutavad CO2-taseme tõusu eest atmosfääris ning see on põhjustanud vähemalt viimase sajandi globaalsest soojenemisest suurema osa, kui mitte kogu soojenemise. See väide on aastaid olnud keskne kliimamuutuse „konsensuslikus” teaduses ja netonulli poliitikas. Soon ja Cohler järeldasid aga, et peaaegu kogu hiljutine CO2-taseme tõus atmosfääris pärineb looduslikest allikatest, mitte inimese kasutatud fossiilkütustest. Teadlaste hinnangul on seega inimeste ja nende kasutatud fossiilkütuste mõju nullilähedane.

1 Kommentaar
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad
Seotud artiklid

Liitu Vabaduste uudiskirjaga!

Saa esimesena teada uutest lugudest ja dokumentaalfilmidest ning kingituseks
-30% sooduskoodi ja tasuta tarne
kliimateosele „Planeet ei põle“.
[ew_brevo_subscribe_form]