”On aeg kuulutada võitu kliimarumaluse üle ja edasi liikuda.“ Just selliselt pealkirjastas klimatoloog Judith Curry juunis postituse oma populaarses kliimablogis Climate Etc. Endine maineka USA Georgia tehnoloogiainstituudi maa- ja atmosfääriteaduste osakonna juht sõnas, et see jääbki tema viimaseks postituseks selles juba alates 2010. aastast kliimalaramistlikele hoiakutele tasakaalu pakkuvas blogis. Ta selgitas, et tema enda huvi on tegeleda ka teiste teemadega ning blogipidamisel on ka kulud, mida ta enam kanda ei soovi. Ent peamine põhjus blogipidamisest loobumiseks seisneb Curry sõnul siiski tema tunnetuses, et kliimaalarmism on taandumas. „Kliimaküsimuste arutelus on tehtud suuri edusamme ja poliitiline õhkkond on muutunud,” selgitas ta.
Trump lõpetas kliimapoliitika
Curry tõi välja mitu väga konkreetset arengut, mis on tema jaoks märgilised. Esiteks Donald Trumpi saamine USA presidendiks. Trump tõmbas kliimapoliitikale pidurit kohe ametisse astudes. Nii astus USA välja Pariisi kliimaleppest, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja valitsustevahelisest kliimamuutuste paneelist, mis tuntud lühendi järgi IPCC.
Ka Vabaduste portaalile eelmisel aastal antud intervjuus kommenteeris Curry Trumpi ametisse saamisele järgnenut: „Iroonia on selles, et inimesed, kes olid kliimaküsimuses nii kirglikud, te ei kuule neilt enam kliimajuttu. Paljud on edasi liikunud, isegi Greta Thunberg. Enam ta kliimaküsimusega justkui ei tegele. Ta on liikunud edasi Palestiina küsimuse juurde ja näiteks mõned asjad, mida president Trump on teinud, oleks USA-s põhjustanud suurt avalikku pahameelt veel mõni aasta tagasi. Nüüd jäävad need aga meedias ja isegi aktivistidest teadlaste poolt suuresti märkimata. See ütleb mulle, et kogu nende alusveendumus oli vaid millimeetri sügavune. Teemaga tegeleti vaid karjerismi vaates ja mängiti poliitilist mängu, niikaua kui see oli popim kui muu. Ja nüüd püütakse aru saada, kuhu end ümber positsioneerida.“
Teadustöö muutub mõistlikumaks
Curry toob välja ka selle, et ta ise osales sama Trumpi administratsiooni palvel põhjaliku kliimaraporti koostamises. See Ameerika Ühendriikide energeetikaministeeriumi (DOE) tellitud raport vaatles nii kliima tegelikku olukorda kui kliimateaduse seisu ning selle põhisõnumiks oli, et kliimateaduse valdkonnas on aastakümneid tegeletud sisuliselt ulmega ning üles köetud alusetut apokalüptilist hirmu. Curry kõrval olid selle aruande autoriteks veel mitme ülikooli ja instituudi teadlased, nagu John Christy, Steven Koonin, Ross McKitrick ja Roy Spencer.
Lisaks sellele toob Curry välja, et lõpuks tunnistati kliimateaduses laialt ka tõsiasja, et kliimakatastroofi ennustuste aluseks võetud kliimamudel RCP8.5, ei ole tegelikult reaalsusega kooskõlas, st see ennustab liiga suurt soojenemist.
„Kliimaalarmismi liikumise juhid ei ole veel alla andnud, kuid on palju virisenud, eriti president Trumpi ja RCP8.5 stsenaariumi üle,“ kirjutas Curry. „Nad üritavad endiselt diskrediteerida DOE raporti autoreid. DOE raporti mõjul on nad peamiselt lõpetanud soojenemise ja äärmuslike ilmastikunähtuste seose propageerimise, kuigi on olemas ka radikaalne rühm, kes on pühendunud äärmuslike ilmastikunähtuste põhjuste kindlakstegemisele, et toetada kohtuvaidlusi fossiilkütuseettevõtete vastu. Äärmuslike ilmastikunähtuste seose kadumisega keskenduvad kliimaalarmistid nüüd kliima „kriitilistele punktidele” („tipping points“), mis lihtsalt ei leia vastukaja avalikkuse seas (äärmuslikud ilmastikunähtused olid palju murettekitavamad),“ märkis Curry.
Kliima poliitiline tähtsus kadunud
Kõige olulisem on Curry sõnul see, et kogu kliima teema on kaotanud poliitilise tähtsuse. „Viimaste kuude jooksul oleme näinud, kuidas kogu maailm on sattunud paanikasse seoses juurdepääsu kaotamisega Lähis-Ida naftale ning kuidas on tõstatatud suuri muresid seoses andmekeskuste toetamiseks vajaliku elektrienergia tohutu suurenemisega. Meie energiavarustuse piiramine CO2-heitmete kõrvaldamise nimel on praegu palju halvem idee kui veel mõned aastad tagasi, ja seda tundub, et tunnistatakse laialdaselt (isegi Euroopas),“ märkis Curry. „Kõige kõnekam on see, et Maailma Majandusfoorum (WEF) on kliimamuutuse teema kõrvale jätnud ja keskendub nüüd tehisintellektile (ja tervisele),“ lisas ta.
Selle kõige tulemusena on paljud meediaväljaanded oma kliimatoimetuse sulgenud või seda oluliselt vähendanud, mistõttu ei kuule me Curry sõnul meedias enam nii palju juttu kliimamuutustest või nende seosest äärmuslike ilmastikunähtustega. Samuti on Trumpi administratsioon kinni pannud või olulises osas vähendanud igasuguste nn valitsusväliste organisatsioonide rahastamist, mis kliimaalamistlike hoiakuid edendasid.
Kokkuvõttes oleme selle tulemusel jõudnud Curry hinnangul pöördepunkti, kus tasub loota, et kliimavaldkonnas liigutakse CO2, kui kliimakontrollimise nupu mantra propageerimiselt edasi pigem piirkondlike kliimamuutuste parema mõistmise taotluse suunas. „Eriti loodusliku muutlikkuse mõju arvestamisele, et toetada pingutusi äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes haavatavuse vähendamiseks. Ja selgitada välja, kuidas paremini loodusega koostööd teha, et rahuldada meie toidu-, vee- ja energiavajadusi,” kirjutas Curry.
