Prantsusmaa siseministeeriumi andmetel on tänavu suvel kogu riigis puhkenud 14 320 metsatulekahju, mille tahtlikus või juhuslikus süütamises on vahistatud 420 isikut, sh 166 alaealist. Prantsusmaa kümnest tulekahjust üheksa on alguse saanud inimtegevusest, kirjutab BBC.
Juuli lõpuks oli siseministeeriumi järgi mõistetud viis vanglakaristust ja 36 vahi all olevat isikut ootavad kohtuotsust. Näiteks on karistus juba määratud ning 3 aastat peab trellide taga veetma mees, kes süütas kolm tulekahju Raon-L’Étape’i metsas Vosges’i piirkonnas. Ühel juhul süüdistatakse 23-aastast meest, kes eelmisel kuul oli vaid viie päevaga tahtlikult läitnud kümme tulekahju Vari piirkonnas. Kui meest süüdi mõistetakse, võib teda tabada 15 aastat vangistus ja 150 000 eurot trahvi.
Samas tunnistavad võimud, et metsatulekahju puhul on äärmiselt keerukas välja selgitada põhjust. Uurija Eric Dufayet sõnutsi piisab põuaajal lihtsast tulemasinast. Igal juhul on uurija esimene ülesanne pärast kustutamist välja selgitada põlenud ala piirid ja ajada jälgi kuni alguspunktini. Ühtlase tuule korral moodustub sageli v-kujuline piirjoon, mis viib alguspunktini. Tahtliku süütamise korral ei pruugi süütaja kasutada vaid üht vahendit, aga teisalt suureneb sel juhul võimalus leida süütaja DNA-d või muid andmeid.
Kokkuvõtvalt leiavad võimud, et tahtlik süütamine moodustab pigem väiksema osa tulekahjudest. Suuremat osa peetakse õnnetusjuhtumiteks, kus säde on pärit näiteks ehituselt, elektriseadmetest, sigaretikonist või grillist. Uurija Dufayet kirjeldab seejuures nn 30-reeglit, kus näitaks sigaretist süttinud tulekahju jaoks peab „temperatuur olema vähemalt 30 °C, õhuniiskus maksimaalselt 30%, tuulekiirus alla 30 km/h ja vähemalt 30% sigaretist peab olema põlemata”. Põuastes oludes võib nende tingimuste korral tulekahju kergesti ja kiiresti levida.
Pariisi 7. ülikooli psühhiaatria ja sõltuvuskäitumise professori Michel Lejoyeux’ sõnutsi on tahtlikud süütajad kõige enam ikka need need, kes saavad tulekahjust kasu, näiteks kindlustushüvitise. Kuid leidub ka püromaane, kes ei saa mingit kasu ega toimeta kättemaksuhimust, vaid kellele meeldib tuli. Lejoyeux’ sõnutsi on püromaania siiski pigem haruldane psühhiaatriline häire, mida on keerukas diagnoosida ja mis on vaid väikesel arvul süütamises süüdi mõistetuil.
Mitut süüdistatavat kaitsva advokaadi Muriel Gestase sõnutsi tundub aga siseministeeriumi teatatud arreteeritute koguarv 420 liialdatud, mis võib olla tingitud kiirustamisest. Prokuratuurile on ette heidetud liiga karmi kohtlemist ja ebaõiglust, näiteks juhtumis, kus vanglakaristus on määratud ühele kodutule ja ühele väidetavalt autistlikule isikule, kelle sigaretikonist sai alguse tulekahju. Võimukriitikat näib õigustavat asjaolu, et avaldatud ei ole juhtumite üksikasju, nt konkreetseid süüdistusi ega seda, kas tegu oli tahtliku teoga, ega sedagi, kuidas tänavune on võrreldes eelmiste aastatega. Bordeaux’ prokurör Renaud Gaudeuli aga kinnitab, et karmid karistused on asjaolusid arvestades õigustatud. „Tingimused, mida on vaja, et süüdistada kedagi elude ohtu seadmises, on täidetud nende puhul, kes viskavad sigaretikoni või süütavad metsas grilli. Tulekahju puhkemiseks piisab vaid pisikesest sädemest,“ selgitas Gaudeuli.
