Austraalia sunnib platvorme uudistekanaleid toetama

Austraalia peaminister Anthony Albanese valitsus on valmis saanud uudiste kokkuleppesoodustuse (News Bargaining Incentive) uue eelnõuga, mis kehtestab 2,5% suuruse maksu platvormide digireklaamitulult juhul, kui platvorm ei sõlmi lepinguid meediamajadega. Valitsuse hinnangul tagab see, et “Austraalia ajakirjandus on kestlik praegu ja tulevikus”, kirjutab Reclaim The Net. 

Maks kehtib nende tehnoloogiaettevõtete puhul, mis teenivad Austraalias otsimootorite või sotsiaalmeedia kaudu digireklaamitulu vähemalt 250 miljonit Austraalia dollarit (u 153 miljonit eurot) aastas. Nii kohaldub maks näiteks Meta platvormidele Instagram ja Facebook, Google’ile ja TikTokile, aga ka LinkedInile. Selleks, et maksust pääseda, pakub eelnõu välja lahenduse sõlmida Austraalia uudisemajadega lepingud, mis kahandavad maksu suurust. Seejuures peaks suurema kaalu andma väiksemate, piirkondlike väljaannetega sõlmitud lepingud. Maksu täielikuks tasaarvelduseks on portaalil vaja sõlmida vähemalt kuus kokkulepet, mille koguväärtus on umbes 1,5% tuludest. Kui platvorm lepinguid ei sõlmi, peab ta tasuma maksu 2,5% oma digireklaamitulust riigile, kes lubab tulu siis ise jaotada meediasektorisse. Lihtsustatult on suured veebiplatvormid seaduse vastu võtmise korral uudiste eest kohustatud maksma meediamajadele kas otse või riigi vahendusel. 

Kommunikatsiooniminister Anika Wells selgitas, et valitsus tahab toetada tugevat ja kestlikku meediat, kusjuures eelnõu nüüdses versioonis on arvestatud ka väiksemate ja piirkondlike väljaannetega, kelle puhul on jaotustasu suurendatud. „See tunnustab nii väiksemate väljaannete keerukusi kui ka nende uskumatut panust kogukondadesse, mida nad teenindavad,“ sõnas Wells. Rahandusminister Daniel Mulino sõnutsi on eelnõu eesmärk see, et veebiplatvormid sõlmiks kokkuleppeid mitme eripalgelise meediaorganisatsiooniga. 

Sama eelnõu aprilli versioonis oli maks 2,25% Austraalias teenitud kogutulust. Toona kritiseerisid tehnoloogiaettevõtted, et kogutulult maksu koguda on ebaõiglane, sest muist platvormi tegevustest ei ole üldse uudistega seotud. Seega, uues versioonis valitsus pisut muutis maksustatavat tulubaasi ja tahab nüüd maksu ainult digireklaamitulult. Samas aga on sõlmitavaid lepinguid varasema nelja asemel kuus ja suurem on ka maksumäär. Peale selle on lisatud kanaleid, kelle puhul seadus kohaldub. Näiteks kui algvariandis ei kuulunud LinkedIn loetellu, siis nüüd on professionaalse võrguteenuse erand kaotatud. Igal juhul paistab valitsus lootvat, et eeldatav maksutulu jääb samaks ja plaanib värskelt valminud eelnõu esitada parlamenti vaid mõne nädalaga. Juhul kui eelnõu vastu võetakse, tuleb see kolme aasta pärast üle vaadata.

Tegemist on Austraalia teise katsega uudised reguleerida. 2021. aasta uudiste kokkuleppesoodustuse seadus sundis Google’it ja Metat sõlmima kokkuleppeid kohalike väljaandjatega. Need kokkulepped lõppesid 2024. aastal ja platvormid neid ei pikendanud. Meta väitel ei pidavat kasutajad enam soovima platvormidel uudiseid näha. Samas näitab toonane kogemus, et sõlmitud lepingutega liikusid sajad miljonid suurtele uudismajadele, nt News Corp, Nine ja ABC. Isegi kui platvormid sõlmisid väiksemate uudisportaalidega lepinguid, pudeneb neile ikkagi vaid kübemeid. 

Väärib märkimist, et sarnaste regulatsioonidega on viimasel ajal välja tulnud ka mitmed muud riigid. Näiteks Kanada veebiuudiste seadus (Online News Act) nõuab samuti, et suured veebiplatvormid hüvitaks meediamajadele nende loodud uudiste kasutuse. Näiteks Meta on aga Kanadas otsustanud meediamajadele tasumise asemel hoopis keelata uudislinkide avaldamise Facebookis ja Instagramis. 

Peale nende riikide on meedia reguleerimise plaanid ka mujal. Saksamaa meediajärelevalveametid loovad süsteemi, kus sotsiaalmeediaplatvormid on algoritmidega sunnitud esile tõstma valitsuse heaks kiidetud, “usaldusväärsete” uudistekanalite sisu. Suurbritannia valitsus aga kavandab reegleid, mis sunniks veebiplatvorme, näiteks YouTube’i, Facebooki, Instagrami ja TikToki, uudisvoogudes esile tõstma sisu, mille on avaldanud nn peavoolumeedia, näiteks BBC, ITV ja Channel 4. Sellise sammuga soovitakse võidelda väärinfo ja desinformatsiooniga. Teisisõnu seataks inimeste uudisvoogudes esikohale riigi välja valitud meediamajade uudised, mis “on võtmetähtsusega vale- ja desinformatsiooni vastu võitlemisel” või selle on avaldanud juba eos heaks kiidetud allikas ja seega on tegemist automaatselt usaldusväärse looga.