Saksamaa meediasse on lekkinud dokument, mis kirjeldab plaani kohustada sotsiaalmeediat, nt X-i, Facebooki ja TikToki, tegema uudisvoos nähtavamaks kanalid, mille riigiamet on heaks kiitnud ja “usaldusväärseks” lugenud. Dokumendi järgi võib plaan seaduseks saada vaid mõne kuuga, kirjutab Reclaim The Net.
Saksamaal on juba 2025. aastast peale jagatud meediaorganisatsioonidele “avaliku väärtuse” tiitlit. Sellise tiitliga meediakanalid, nt ARD ja ZDF, on juba praegu esikohal rakendusepoodides ja nutitelerite äpilistides. Uus ettepanek pealkirjaga „Avaliku väärtuse edasiarendamine“ laiendab seda süsteemi sotsiaalmeedia uudisvoogudele.
Esmalt väärib tähelepanu, et “avaliku väärtuse” väljaande tiitleid jagab litsentside ja järelevalve komisjon (ZAK). Sinna kuuluvad 14 liidumaa meediaasutuste juhid, kelle on komisjoni nimetanud liidumaa omavalitsuse juhid. Teisisõnu määravad võimul olevad poliitikud ametisse need, kes otsustavad “avaliku väärtuse” tiitli andmise üle ja heaks kiidetakse enamasti üksikud kanalid, artiklid ja videod. Tiitli pälvinud meediamajad peavad oma uudistele külge kleepima “avaliku väärtuse” kleebise.
Dokument hoiatab, et algoritmides võivad domineerida desinformatsioon, polariseeriv või tähelepanu püüdev sisu. Sellisegi sisu üle otsustab seesama komisjon, mis määrab “avaliku huvi” esindajad. Selleks, et platvormidel nähtav sisu oleks “usaldusväärne”, teeb dokument ettepaneku, et platvorme tuleb seadusega kohustada algoritme muutma nii, et eelisseisus on “avaliku väärtuse” märgisega lood. Dokument pakub välja isegi kvoodi, kui palju heaks kiidetud sisu peab uudisvoos ilmuma.
Saksamaa Landesmedienanstalteni (liidumaade meediajärelevalveametid) juht ja Baieri meediaameti president Thorsten Schmiege sõnutsi kavatsevad liidumaad juba sel suvel esitada digimeedia riikliku lepingu (Digital Media State Treaty) esimese eelnõu.
Kui eelnõu tõepoolest seadusesse valatakse, jõuab “usaldusväärne” teave ja “avalikku väärtust” pakkuv info igaühe uudisvoogu kõigil suurematel sotsiaalmeediaplatvormidel. Meediaametitel on aga lihtsam karistada meediaorganisatsioone “ebasobiva” sisu eest, mida on juba praegugi tehtud. Näiteks Berliini-Brandenburgi meediaamet karistas parempoolset meediaväljaannet Nius ühe pagulasi käsitleva artikli eest. Sõltumatu ajakirjanik Alexander Wallasch sai korralduse kustutada kolm artiklit ja kontrollida kõiki seni avaldatud artikleid. Kriitikute hinnangul tooks seadus kaasa tõsiasja, et toimetus kaalub iga artikli puhul sisu “usaldusväärsust” ja seda, kas reguleeriv asutus soovib konkreetset uudist näha.
Ega see ometi tsensuur ei ole?
Mastaapne tsensuur. Demokraatia Saksamaa moodi.