Tohutu operatsiooni käigus otsis kriminaalpolitsei läbi 170 isiku kodu, konfiskeeris nende arvutid, mobiiltelefonid ja tahvelarvutid. Isikuid süüdistati rassismis ja vihakõnes, kirjutab Remix News. Saksamaal korraldatakse nüüd pidevalt nn tegutsemispäevakuid, mille käigus kontrollitakse isikud, kes väidetavalt rikuvad Saksamaa uusi ja karmimaid sõnavabaduse seadusi.
Nüüdse politseireidi puhul ei ole veel täpselt teada, mis avalduste eest isikuid kontrolliti. Kuid väidetavalt on suurem jagu juhtumeid äärmusparempoolsete avalduste eest, mõni üksik ka äärmusreligioosse või äärmusvasakpoolse sisu eest. Paljude puhul on isiku ainus “kuritegu” kriitiline või solvav kommentaar mõne konkreetse poliitiku kohta. Kusjuures 2021. aastal seadusesse viidud sätte järgi võib selle eest karistada kuni kolmeaastase vabadusekaotusega. Laimu eest võib isikut tabada aga veelgi tõsisem karistus – viieaastane vabadusekaotus.
Nordrhein-Westfaleni siseminister Herbert Reul (CDU) sõnas politseireidide kohta: „Digitaalsed süütajad ei tohi end mobiiltelefonide või arvutite taha peita. Rängalt eksib igaüks, kes arvab, et sotsiaalmeedias on kõik lubatud.” Reul selgitas veel, et arvamuse ja vihakõne vahel tuleb teha selge vahe ning see, mida isik tegelikus elus ei tee, ei sobi ka digimaailma. Sarnase argumendi esitas mullu ka föderaalne siseminister siis, kui läbi otsiti mitme Compact Magazine’i ajakirjaniku ja kirjastaja kodu. Seejärel Compact Magazine keelustati ja veebiväljaanne kustutati. Kuid juunis otsustas kõrgem kohus, et keeld oli põhiseadusega vastuolus ja rikkus ajakirjandusvabadust.
Igal juhul paistab, et reide toetab ja postitustest teatab mitme vasakpoolse organisatsiooni juhitud teabekeskus. Politsei aga palub kodanikel toetada vihakuritegudega võitlust: „Teatage vihakõnest sotsiaalmeediaplatvormile ja nõudke kuritegeliku sisu eemaldamist”. Ka poliitikud on agarad postituste peale kaebama. Kõige silmapaistvam on endine asekantsler ja roheliste partei juht Robert Habeck, kes on isiklikult teatanud enam 800 kodanikust, kes tema hinnangul on teda internetis solvanud. Üks tema süüdistatuist, 64-aastane pensionär mõistetigi juunis süüdi, sest oli nimetanud poliitikut „täielikuks idioodiks”. Teine mees sai 6000 eurot trahvi, sest oli Habecki nimetanud „räpaseks” ja endist välisministrit Annalena Baerbocki „lolliks”. Aga mitmes juhtumis on süüdistuse esitanud ka kantsler Merz (CDU). Näiteks 50-aastane meditsiiniõde, kes kirjeldas poliitikut ebatsensuurse väljendiga ja pidi maksma 1000 eurot trahvi, ning Stuttgarti elanik, kes nimetas Merzi „räpaseks joodikuks”, ja ratastoolis naine, kes nimetas teda „natsiks”. Kuigi kohus on need juhtumid hiljem lõpetanud ja otsustanud, et läbiotsimine ja seadmete konfiskeerimine olid ebaseaduslikud, ei hüvitatud neile kahju ega trahve, mida nad olid sunnitud maksma.
Saksamaal on sääraste läbiotsimiste ja vahistamiste arv viimasel ajal märkimisväärselt kasvanud. Mõnda oleme käsitlenud ka Vabaduste portaalis, näiteks siin, siin ja siin. Samas aga on vägivaldne kuritegevus Saksamaal jõudnud enneolematult kõrgele tasemele, mis on paljude hinnangul suuresti tingitud tohutust sisserändest (loe siit, siit, siit ja siit). Politsei paistab aga peatähelepanu suunavat vihakõne autoritele, sh kui isik kurdab immigratsiooniga seotud kuritegevuse üle. Mullu registreeriti riigis 10 732 vihakõne juhtumit, mida on 34% rohkem kui 2023. aastal ja neli korda rohkem kui 2021. aastal. Kusjuures mõistagi on riigi käes võim otsustada, milline arvamus sobib ja millise eest tuleb karistada. Kuriteona võidakse käsitleda kõike, alustades solvangust, satiirist, valitsuse kritiseerimisest ja lõpetades halvasti sõnastatud naljadega.
Klaviatuurisõdalased ei saavuta midagi. Loogu ühtsus, siis kõik koos tänavale. Tosin mendirüüs palgasõdurit saab küll ühe kurja vanuri mahasurumisega hakkama. Aga mitmesajatuhande vastu peab valitsus kuulutama välja sõja.