Mullu sügisel karistas Saksamaa Kasseli prokuratuur 64-aastast saksa naist 1800 euro suuruse trahviga süüdistatuna kriminaalkoodeksi rikkumises. Naine oli nende hinnangul eksinud sätte vastu, mis keelab kuritegude avalikku heakskiitmise, kirjutab Eugyppius.
Juhtumi algallikas on Rootsi kaasus, kus väidetavalt vägistatud 15-aastane tüdruk meelitas kurjategija varitsusse, kus tüdruk ühes oma poiss-sõbra ja tema kolme vennaga saatsid korda omakohtu, röövides vägistaja ja puues ta üles. Juhtum loeti hukkamiseks ja kõigile viiele teismelisele määras Rootsi kohus vanglakaristuse vahemikus 3,5 aastat kuni eluaegne. Seda juhtumit kommenteeris sotsiaalmeediaplatvormil X kasutaja Free-Web: „15-aastane Rootsi tüdruk poos üles teda vägistanud immigrandi. Kas mehel on nüüd 77 neitsit?”
Saksamaa juhtumi süüdistatav oli prokuröri hinnangul selle postitusega nõustunud kolme 👍🏼-emotikoniga ja seda tehes oli ta olnud teadlik, et õigustab avalikult tahtlikku tapmist põhjendamatu omakohuga. Otsuses leiti veel, et eriti suurt rahuolu olevat need kolm 👍🏼-emotikoni näidanud selle suhtes, et omakohtu ohver oli sisserändaja ning et naine oli omaks võtnud kõik algpostituse väited ja püüdnud ohvrit veelgi pilada, viidates taevastele neitsitele, sest puudus objektiivne teadmine, et ohver oli moslem.
Niisiis mõisteti naisele kriminaalasja käskmenetluses (Strafbefehle) kolme 👍🏼 eest 1800 euro suurune trahv. Tegemist on lihtsustatud menetlusega, mida prokurör võib kohtult taotleda ja mille tulemusena saab süüdistatav postiga kirja, kus on kirjeldatud tema rikkumisi ja talle määratud trahv. Karistus ei ole küll veel lõplik ja soovi korral võib selle kohtus vaidlustada.
Praeguse juhtumi valguses võib aga näitena esile tuua ka vasakpoolse kurdi räppari Dahabflex, kes sotsiaalmeedias esineb koos Vasakpartei (Die Linke) esindaja Ferat Koçakiga. Dahabflexi viimane lugu nimetab erakonna AfD toetajaid fašistideks ja kutsub üles neid põletama ja maha lööma. Kuid erinevalt kolmest 👍🏼-emotikonist sotsiaalmeedias ei peeta laulu sõnu, üleskutseid vägivallale ega seal näidatud sümboleid kuidagi vihakuriteoks.
Sotsiaalmeedia postituste tagajärgi Saksamaal käsitlesime pikemalt siinses artiklis, milles kajastasime ulatuslikku politseioperatsiooni sadade isikute vastu, keda kahtlustati selles, et on internetis solvanud mõnd poliitikut või levitanud-õhutanud viha. Läbi otsiti kodanike kodud, konfiskeeriti arvutid, telefonid jm seadmed. Seejuures registreeriti mullu riigis 10 732 vihakõne juhtumit, mida on 34% rohkem kui 2023. aastal ja neli korda rohkem kui 2021. aastal. Kusjuures riigi käes on võim otsustada, milline arvamus sobib ja millise eest tuleb karistada. Kuriteona võidakse käsitleda kõike, alustades solvangust, satiirist, valitsuse kritiseerimisest ja lõpetades halvasti sõnastatud naljadega ning nüüdse juhtumi näitel isegi emotikonidega.
