Austria statistikaameti andmetel ei saa kolm neljandikku Viini pagulasleibkondadest hakkama saada ilma riigi antud toetusteta. Kogu Austriat hõlmanud analüüsis vaadeldi ligikaudu 103 000 leibkonda, kus elas vähemalt üks pagulane, varjupaigataotleja või täiendava kaitse saanud isik Süüriast, Afganistanist, Iraagist, Iraanist, Somaaliast või Tšetšeeniast, kirjutab Remix News.
Kõigist sellistest leibkondadest kogu riigis ei suutnud 47% iseseisvalt hakkama saada. Pealinnas Viinis registreeriti aga kõige suurem sotsiaaltoetustest sõltuvus. Seal vajas toetuseid umbes 75% uuritud leibkondadest. Teisisõnu oli majanduslikult iseseisev vaid iga neljas Viini pagulasleibkond. Isemajandavaks loeti leibkond, kelle sissetulek pärines töötasust, pensionist, töötuskindlustusest või haigushüvitisest, aga mitte miinimumtoetusest või muudest abiprogrammidest. Märkimist väärib aga tõsiasi, et analüüs ei arvestanud niigi kopsakat perehüvitist.
Samadel alustel vaadeldud Austria leibkondadest, kellel polnud sisserändaja tausta, ligikaudu 90-93% olid isemajandavad. Kuid ka siin jäid ülejäänud riigist maha Viini leibkonnad, kus isemajandavaid austerlasi oli u 86%.
Nüüdseks on Viini ametnikud kinnitanud, et Viinis ei maksta enam miinimumtoetust inimestele, kellele on antud täiendav kaitse. Tööhõiveteenistuse andmetel vähenes seejärel rühma töötus enam kui kolmandiku võrra. Seega suudavad sotsiaaltoetuste saajad soovi korral leida tööd vaatamata keerukale majandusolukorrale.
Integratsiooniminister Claudia Baueri sõnutsi järeldub tulemustest vajadus suunata sotsiaaltoetuste saajad kiiremini tööturule ja riik peaks toetama inimesi selleks, et nad iseseisvuks võimalikult kiiresti. „Püsivalt sotsiaaltoetustest elada ei tohiks kunagi olla ligitõmbavam kui pidada end ja oma peret ülal töötasust,” nentis Bauer. Seega on kavas panna suuremat rõhku integratsioonile ja kui toetuse saaja keeldub osalemast integratsioonimeetmetes, võidakse tulevikus vähendada toetuseid.
Kuigi Viinis on kõige suurem toetusi saavate välismaalaste osakaal, on Austrias veel muidki samas olukorras piirkondi. Näiteks Alam-Austria pealinnas St. Pöltenis moodustasid 1278 toetuse saajast välisriikide kodanikud 72% sotsiaalabi saajatest. Neist 41% (528) olid Süüria kodanikud ja 8% (99) Afganistani kodanikud. Kokku moodustasid süürlased ja afgaanid peaaegu poole kõigist toetuse saajatest linnas, mille elanikkond on umbes 56 000. Seevastu Austria kodanikke oli toetuste saajate hulgas 28% ehk 359, kuigi praegu veel moodustavad nad enamiku linna elanikkonnast.
Idariik on juba vähemalt poolteist sajandit P-kursil. Samas on Saksamaa ehk Lääneriik lühema aja jooksul selle kursi hoidmisel palju edukam olnud. Ajaloo põhjal keerasid selle Idariigi P-kursile juba Habsburgid, Aadu küll proovis midagi muuta aga rahvusvaheline pangandusvõim osutus liiga tugevaks vastaseks.