Tänulikkuse kaotatud kunst
Mul on kaua meeles püsinud üks Derek Walcotti luulerida: “Ja mul pole enam kirjutada millestki peale tänulikkuse.” See on pärit tema pikemast poeemist “The Prodigal” (“Kadunud poeg”), mis ilmus 2004. aastal, kaksteist aastat pärast seda, kui ta oli pälvinud Nobeli…
Lood meie loomupärastest samastumistest (rassist, rahvusest, perekonnast ja soost) ning juurte säilumisest.
22. mai 2024
Tänulikkuse kaotatud kunst
Üritus kaitsta rõhutuid on oma ühemõõtmelisuses saanud uute privileegide kehtestamise vahendiks.
14. mai 2024
Katrin Laur: kui eraelu veel isiklik asi oli
Eurovisioonist Euroopa päevani: igal pool lehvib vikerkaarelipp.
8. apr. 2024
Filosoof John Gray: asume liberalismijärgses ajastus
Briti mõtleja leiab, et ühiskonnakihid on sulgunud endasse ja triivinud eraldumusse.
7. märts 2024
Eesti ei ole lõpetatud
Et minna edasi, tuleb aru saada, kuhu ja kuidas me oleme jõudnud.
1. veebr. 2024
Tõnis Arro raamatuarvustus: kultuurisõjast meie ümber
“Me ei tohi kärarikka vähemuse absurdsetele nõudmistele järele anda”
29. jaan. 2024
Analüüs: IMMIGRATSIOONI TAGAJÄRJED – puutumatu valeinfo ehk millal faktikontroll vaikib, 2. osa
Sisserände tagajärjed Rootsis on hoiatavaks näiteks teistele riikidele
23. aug. 2023
Mis meid rahvana veel ühendab?
Millegi hoidmine tähendab ühtaegu selle hapruse mõistmist.
28. juuni 2023
Kas me vajame diskrimineerimist?
Püsivate identiteetideta ühiskonnalt kaob peagi ka sidusus.
21. juuni 2023
Tõnis Arro arvustab Douglas Murray raamatut: kas hulkade sõgedus hakkab taanduma?
“Raamat peaks olema noorte kohustusliku lugemise hulgas.”