Frontexi andmetel registreeriti esimese nelja kuuga 28 500 piiriületamist. Kõige aktiivsemad olid Kesk-Vahemere ja Ida-Vahemere rändeteed, moodustades kumbki umbes kolmandiku kõigist ebaseaduslikest sisenemistest. Kõige suurem langus oli Lääne-Aafrika marsruudil, kus avastatud juhtumeid oli 78% vähem. Ainsana kasvas avastatud juhtumite arv 50% Lääne-Vahemere rändeteel, peamiselt Alžeeriast.
Vahemere keskosas registreeriti umbes 8500 saabumist, mida on 46% vähem kui mullu samal ajal. Neist enim tuvastati Bangladeshi, Somaalia ja Sudaani kodanikke. Peamiselt liiguti Liibüa kaudu, kus ametiasutused rakendasid aga ennetusmeetmed. Vahemere idaosas registreeriti umbes 8400 ületamist, mida on 32% vähem ja kus kõige aktiivsem oli Liibüa-Kreeta koridor. Lääne-Vahemere rändetee oli ainus suurem, kus registreeriti kasv umbes 5200 juhtumiga, mida on poole rohkem kui mullu. Peamine väljumisriik oli Alžeeria, näidates ka salakauba veoteede muutust, sest Maroko ning naabruses asuvate Lääne-Aafrika ja Kesk-Vahemere marsruutide rangemad kontrollid on suunanud rohkem väljumisi Alžeeria rannikule.
Lääne-Balkani teel, kus peamine väljumiskoht oli Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina piir, registreeriti ligikaudu 2800 juhtumit, mis on 19% langus. Lääne-Aafrika marsruudil registreeriti umbes 2300 juhtumit, mis on kõigi marsruutide seas suurim langus – 78%. Frontexi hinnangul on siin mõju avaldanud ennetusmeetmed, mida Mauritaania on koostöös Hispaania ja EL-ga rakendanud 2025. aasta kevadest ning hiljuti ka Senegal ja Gambia. Ida maapiiril registreeriti umbes 1100 juhtumit, mis tähendab 49% langust. Samas vaatamata rahulikumale aasta algusele suurenes märtsis rändesurve Valgevenest. Frontex leiab, et suurenemine võis olla tingitud paremast ilmast ja hiljutistest seadusemuudatustest, mille järel on lihtsam piirialale pääseda. EL ja Ukraina piiril olid aga piiriületajad peamiselt Ukraina mehed, kes soovisid vältida sõjaväeteenistust. Veel tõdes Frontex, et avastatud katsed lahkuda La Manche’i väina kaudu Ühendkuningriiki vähenesid peaaegu poole võrra, ulatudes ligikaudu 9900-ni.
Eurostati andmetel keelati 2025. aastal EL siseneda 132 600 kolmanda riigi kodanikul, mida on 7,1% rohkem kui 2024. aastal (123 835). EL-s ebaseaduslikult viibivate isikute arv kahanes 21,7% ehk 918 525-lt 2024. aastal 719 395-le 2025. aastal. Mullu väljastati kolmandate riikide kodanikele 491 950 lahkumiskorraldust, mida on 5,8% rohkem võrreldes 2024. aastaga (464 985). Väljasaatmise korraldustest täideti 135 460, mida on 20,9% rohkem kui 2024. aastal, mil neid täideti 112 040. Kõige suuremast kolmandatesse riikidesse tagasisaatmise arvust teatas Saksamaa (29 295), seejärel Prantsusmaa (14 940) ja Rootsi (11 250). Enamik tagasi saadetuist olid pärit Türgist (13 405), Gruusiast (10 475), Süüriast (8370) ja Albaaniast (8020).
Frontexi esialgsed koondandmed 2025. aasta kohta näitavad samuti ebaseaduslike piiriületuste kahanemist. Neid oli mullu tunamullusega võrreldes veerandi (26%) võrra vähem ehk umbes 178 000. Tegemist on madalaima tasemega 2021. aastast peale. Olgugi et ebaseaduslik sisseränne on viimasel ajal vähenenud, on see endiselt suur ja inimkaubandusvõrgustikud saadavad inimesi jätkuvalt ohtlikele ülesõitudele. Seepärast hoiatab Frontex, et olukord Euroopa piiridel on ikkagi ebakindel. Rändesurve võib kiiresti liikuda ühelt marsruudilt teisele, sõltudes konfliktidest, ebastabiilsusest ja salakaubandusest. Sisserännet Euroopa Liitu võib mõjutada ka Lähis-Ida ebastabiilne julgeolekuolukord, eriti Liibanonis, kust inimesed võivad püüda meritsi jõuda Küprosele jt-sse Vahemere riikidesse.
Euroopa Liidus elas mullu ligikaudu 64 miljonit välismaal sündinud inimest
Rockwool Fondi andmetel kasvas 2025. aastal välismaal sündinute hulk kogu Euroopas ligikaudu 2,1 miljoni võrra, jõudes Euroopa Liidu liikmesriikides kokku umbes 64 miljonini. 2010. aastal oli välismaalasi EL-is umbes 40 miljonit. Suurim kasv registreeriti Hispaanias, kuhu saabus 1,22 miljonit sisserändajat, moodustades ligikaudu ühe kolmandiku kogu EL kasvust. Kuid peamine sihtkoht on endiselt Saksamaa, kuhu statistikaameti andmetel saabus eelmisel aastal ligikaudu 1,48 miljonit (Rockwooli andmetel: 1,03 miljonit) välismaal sündinud inimest, keda on 13% vähem kui 2024. aastal. Saksamaa ametnike sõnutsi on langus tingitud väiksemast saabujate arvust peamistest varjupaigariikidest. Näiteks süürlaste rändesaldo vähenes 67%, afgaanide rändesaldo 41% ja ukrainlaste oma 21%.
Peale Saksamaa on populaarsemad riigid veel Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia, kus ainuüksi Prantsusmaal jõudis välismaal sündinute arv mullu 9,6 miljonini ja Hispaanias 9,5 miljonini. Itaalias aga 6,9 miljoni inimeseni (2010. aastal oli see 4,6 miljonilt). Kui aga arvestada välismaal sündinud isikute osakaalu liikmesriigi rahvaarvust, oli suurim koormus väiksematel liikmesriikidel, nt Luksemburg, kus sisserändajad moodustavad umbes 52% elanikkonnast, samuti Malta (32%) ja Küpros (28%). Eestis oli välismaalaste osakaal rahvaarvust 18%, mida on peaaegu sama palju nagu Hispaanias – 19%.
Miljonid varjupaigataotlused ootavad otsust
2025. aastal esitati EL-is 669 365 varjupaigataotlust, mida on 26,6% vähem võrreldes 2024. aastaga. Varjupaigataotluste eesotsas on samad riigid: Hispaanias umbes 141 000 taotlust, Itaalias umbes 127 000, Prantsusmaal ligikaudu 116 000 ja Saksamaal 113 000. Kokku moodustavad need neli riiki ligikaudu 74% kõigist EL-is esitatud varjupaigataotlustest. Enim taotluseid esitavad Afganistani ja Süüria päritolu inimesed ehk umbes 42%, seejärel Türgi 11%. Muud rahvused, sh Somaalia, Iraak, Venemaa ja Eritrea, moodustavad suhteliselt väikese osa – igaüks umbes 4% või vähem. Hispaania taotlustest 60% on aga Venezuela kodanikelt ja 11% Mali kodanikelt. Itaaliasse aga jõuab kõige enam Bangladeshist pärit isikud, moodustades umbes 22% varjupaigataotlustest.
Eurostati andmetel esitas ainuüksi tänavu veebruaris 46 420 isikut rahvusvahelise kaitse taotluse. Seda on 21% vähem, kui 2025. aasta veebruaris (59 080) ja 9% vähem, kui 2026. aasta jaanuaris (51 160). Kordustaotlejaid oli 9080, mida on 12% rohkem kui 2025. aasta veebruaris (8 090), aga 4% vähem kui 2026. aasta jaanuaris (9 500). Veebruaris oli kõige enam varjupaigataotlejaid Venezuelast (6835), seejärel Afganistanist (4325), Bangladeshist (3450) ja Egiptusest (1815), kusjuures 77% esmakordsetest taotlustest esitati Itaalias (10 560), Hispaanias (10 410), Prantsusmaal (7 900) ja Saksamaal (6 985). Veebruaris oli EL-s 103 esmakordset varjupaigataotlejat 100 000 elaniku kohta ning arvestades liikmesriigi elanikkonda, oli Kreekas suurim taotlejate osakaal (34,3), siis Hispaanias (21,2) ja Iirimaal (18,4).
Pagulasstaatuse saanute poolest juhib Saksamaa, kus on ligikaudu 2,7 miljonit pagulast. Seejärel Poola umbes 1 miljoni pagulasega ja Prantsusmaa ligikaudu 751 000 pagulasega. Hispaanias on 471 000 pagulast ja Tšehhis 381 000.
Samal ajal ootas veebruari lõpu seisuga kogu EL-s 1,20 miljonit varjupaigataotlust otsust. Mullu samal ajal ootasid otsust 1,25 miljonit taotlejat, mida oli tänavusega võrreldes 4% rohkem. Neist kõige enam taotluseid on ootel Saksamaal (291 245), Hispaanias (251 140) ja Itaalias (u 237 485).
Väga põhjalik ja väga vajalik, ülevaatlik, üksikasajaliku statistikaga toetatud.