Hipaania peaminister Pedro Sánchez leiab, et sisserändajad on aidanud luua rikast, avatud ja mitmekesist Hispaaniat ja see ongi olnud riigi püüdlus. Nüüd legaliseeritavaid sisserändajaid on ministri sõnutsi hädasti vaja majanduse ja avalike teenuste jaoks, eriti riigis, kus elanikkond vananeb, kirjutab BBC.
Sánchez kirjutas sotsiaalmeedias tohutu hulga illegaalsete sisserändajate legaliseerimise kohta: „See on normaliseerimise samm, millega tunnustatakse ligi poole miljoni inimese olemasolu, kes on juba osa meie igapäevaelust. Samuti on see õigluse teostamine ja hädavajalik samm.”
Valitsuse kava järgi tekib seni ebaseaduslikult riigis viibinud immigrantidel õigus taotleda esialgu üheks aastaks elamisluba, mida on edaspidi võimalik pikendada. Taotleja peab tõendama, et on Hispaanias elanud viis kuud ja et tal pole karistusregistrit, sh päritoluriigis. Taotlusi saab esitada 16. aprillist juuni lõpuni.
Hispaania immigratsiooniametid on aga ähvardanud alustada streigiga järgmisel nädalal, 21. aprillil, sest riigi süsteemid ei ole valmis käsitlema kuni poolt miljonit taotlust. Hispaania immigratsiooniametnike ametiühingu juht Cesar Perez sõnas: „Valitsus viib taas ellu uue legaliseerimise, andmata ametitele selleks piisavalt raha.“
Mõttekoja Funcas hinnangul elab Hispaanias ligikaudu 840 000 dokumenteerimata sisserändajat, enamik neist Ladina-Ameerikast. Sisserändajate õiguste eest võitlevad rühmitused ja katoliku kirik on meetme heaks kiitnud, nimetades seda sotsiaalse õigluse aktiks. Opositsiooni andmetel on aga nii valitsuse kui ka mõttekoja arvud ekslikud, sest pigem võib oodata miljonit taotlust. Vastased hoiatavad, et see eraldab Hispaania ülejäänud Euroopast, mis liigub järjekindlalt karmimate sisserändekontrollide suunas (loe ka siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit, siit).
Kindlasti kasvab terrorismioht aga kui tegu on sisserännanutega Ladina-Ameerikast siis ma ei saagi aru mida nad siit Ewroopast otsivad! Midagi paremat siit küll oodata ei ole kui nende endisel kodumaal. Arvatavasti lähevad olud siin varsti hullemaks kui Venetsueelas, küll Urzula ja Kajake selle eest hoolitsevad. Samas oleks ka naiivne eeldada nende sisserändajate puhul ettenägelikkuse ja maailma poliitilistest protsessidest arusaamise võimet.
See on vägagi tõenäoline, et euroopas lähevad asjad halvemaks, kui L-Ameerika vaesemates riikides.
Immigrandid on õnneotsijad ja võivad Euroopast sama kiiresti lahkuma hakata, kui nad siia tulid.
Poliitikud, kes iga 4 aasta tagant vahetuvad, üritavad juurde laenatava (ja trükitava) raha arvelt heaolu üleval hoida nii kaua kui saavad. Kui enam ei saa siis on nii, et “ah, las minna”.
Sellevõrra kasvab ka terrorismi oht