Digitaalsete õiguste organisatsiooni Center for Democracy & Technology (CDT) uuringu järgi leiavad nelja Euroopa riigi kodanikud, et neil on õigus privaatselt vestelda ja võimud ei tohiks krüptitud sõnumitele ligi pääseda ilma kohtumääruseta. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid aga esitavad samal ajal üksteise võidu eelnõusid, mis moel või teisel nõrgendavad krüpteeringuid, kirjutab EU Perspectives.
Digitaalsete õiguste organisatsiooni Center for Democracy & Technology (CDT) küsitles Prantsusmaa, Rootsi, Poola ja Iirimaa elanikke ja selgus, et vastajad on vastu meetmetele, mis ohustavad krüptitud vestluseid ja suurendavad jälgimist. Vastanutest 88% Rootsis, 92% Prantsusmaal, 94% Poolas ja 93% Iirimaal leidis, et neil on privaatsete veebivestluste õigus. Kohtuliku järelevalve puhul leidis 81% Rootsi, 86% Prantsusmaa, 92% Poola ja 90% Iirimaa vastajatest, et kellegi sõnumitele ei tohiks ligi pääseda ilma kohtumääruseta. Teisisõnu on suurem osa inimestest veendunud, et neil on õigus pidada privaatseid vestluseid ja keegi ei tohiks neid näha ilma, et kohus oleks selleks loa andnud ja õiguskaitseamet ette teatanud.
Salajasi jälgimisvolitusi ei soovita ja enam kui kolmandik vastanutest ei usaldaks valitsust kasutama järelevalvevolitusi vastutustundlikult. Näiteks Prantsusmaal usaldaks järelevalve valitsusametitele vaid 11% vastanutest ja Poolas 10%. Küll aga leiab 51% Prantsusmaa, 67% Poola ja 66% Iirimaa vastajatest, et valitsus ei tohiks ligi pääseda krüptitud sõnumitele, võrreldes vastavalt 29%, 19% ja 26%-ga, kelle hinnangul võiks võimuametitel selline ligipääs olemas olla, kui see aitab kuritegusid ära hoida. Rootsi tulemused olid siinkohal pisut võrdsemalt jaotunud ja 43% leidis, et valitsus ei tohiks pääseda krüptitud sõnumiteni, kuid 38% leidis, et valitsus peaks krüptitud sõnumeid nägema.
Tähelepanu väärib, et vastanud inimestest enamiku hinnangul kaalub turvarisk üles kasu, mis võiks kaasneda, kui õiguskaitseasutused pääseks ligi krüptitud sõnumitele. Kusjuures 70% Prantsusmaa, 61% Rootsi, 82% Poola ja 86% Iirimaa vastajatest on mures, et säärane ligipääs võib hoopis avada uusi süsteeminõrkuseid, muuta isikuandmed häkkerite ja kurjategijate jaoks lihtsamini kättesaadavaks ning suurendada pettuseid, andmelekkeid ja küberkuritegevust.
Prantsusmaa vastajatest 68% ja Iirimaal 79% olid mures, et kui võimud pääsevad ligi krüptitud sõnumitele, võib see piirata sõnavabadust ja avatud suhtlust ning 70% prantslastest ja 86% iirlastest leidis, et see võib kahjustada nende privaatsust. Prantsusmaal pelgab 69% vastanutest, Rootsis 52%, Poolas 83% ja Iirimaal 86%, et õiguskaitseasutused võivad võimu kuritarvitada ja üle poole vastajatest leiavad, et see võib anda sõnumitele eksliku ligipääsu.
Veel leidsid vastajad, et kui võimud pääsevad ligi krüptitud sõnumitele, hakkaks nad tõenäoliselt oma väljendatavat muutma, end tsenseerima või loobuks sotsiaalmeediast sootuks. Iirimaal vaataks 68%, Poolas 55%, Prantsusmaal 49% ja Rootsis 45% vastanutest hoolikamalt, mida nad veebis meeldivaks märgivad, jagavad või kommenteerivad. Paljud lisasid, et tõenäoliselt kontrolliks nad ka oma vanemaid postitusi, kustutaks või muudaks neid.
Enamik vastanutest kõigis käsitletud riikides on veendunud, et tõsiste kuritegude vastu on paremaid võitlusviise kui kõigi kodanike krüptitud sõnumite jälgimine. Kusjuures Poola vastajatest 74% pooldas hoopis krüptitud teenuste tugevdamist.
Samal ajal on Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriigid muudkui esitanud ettepanekuid, mis kuritegevuse võitluse või laste kaitsmise nimel nõrgendaks krüptitud sõnumivahetust. Näiteks püüdis Prantsusmaa mullu kehtestada narkokaubanduse seadusemuudatust, mis nõudnuks krüptitud sõnumiteenuse osutajalt sisu üleandmist. Rahvusassamblee lükkas ettepaneku tagasi ja seadus võeti vastu selle muudatuseta, kuid valitsus pole plaanist loobunud. Rootsi valitsus esitas tunamullu eelnõu, mis kohustas sõnumiteenuste pakkujaid, sh krüptitud sõnumiteenuseid Signal ja WhatsApp, sideandmeid säilitama ja seadistama neid nii, et õiguskaitseasutused pääseks sõnumitele ligi. Juba siis esitas Rootsi kaitsevägi vastuväite, et krüptitud teenuste nõrgendamisega kaasneksid haavatavused ja tagauksed. Ka avalikkuse vastuseis oli arvestatav ning näiteks Signal lubas turult üldse lahkuda. Seepärast on valitsus eelnõu menetlust edasi lükanud, väites end vajavat rohkem aega EL tasandi jaoks. Iirimaal on aga justiits-, sise- ja rändeministeerium väljendanud plaani võtta uusi volitusi, et pääseda ligi privaatsetele krüptitud sõnumitele. Sellekohast eelnõu pole küll veel esitatud, kuid valitsus menetleb eelnõu, mis muudab side pealtkuulamise korda ja annab politseile volituse pealt kuulata ka krüptitud sõnumeid ning kasutada selleks jälgimistarkvara.
Ka Euroopa Liidu institutsioonid on mitut moodi püüdnud ligi pääseda krüptitud sõnumitele. Alles tänavu suvel taastas Euroopa Parlament nn sõnumikontrolli (Chat Control) „ajutise” erandi, mis lubab teenusepakkujatel vabatahtlikult skännida kodanike sõnumeid, et avastada laste seksuaalse kuritarvitamise materjale (vt ka siit, siit, siit, siit, siit). Sama eesmärki teeniv püsiv määrus on endiselt läbirääkimistes ja peljatakse, et see võib minna veelgi kaugemale, kohustades sõnumeid skännima juba kliendi seadmes. Ühtlasi peaks tänavu valmima krüpteerimise tegevuskava eesmärgiga leida viisid, kuidas anda õiguskaitseasutused juurdepääs krüptitud teabele ilma õigusi ohustamata.
