Kümned miljardid igal aastal: Euroopa Komisjon jätkab hoogsalt kliimavõitlusega

Euroopa Komisjon on avaldanud kliimakerksuse määruse ja mitmed tööriistad, mis Komisjoni hinnangul aitavad Euroopal prognoosida kliimamuutuse riske, valmistuda nendeks ja neid maandada. Seda mõistagi täpselt nende andmete ja hinnangute alusel, mille Komisjon riikidele ette annab ja mida ka pärast kliimakerksuse määrust iseseisvalt muuta tohib. Igal juhul on Komisjoni pressiteate järgi kliimakerksuse strateegiasse koondatud riikide planeerimiskohustused ja -vahendid koos tööriistade ja toetusmeetmetega. Eesmärk on teha ennetavast kliimariski juhtimisest norm kogu Euroopas kõigil valitsustasanditel. Komisjon eeldab, et kliimakerksus vajab aastas ligikaudu 70 miljardit eurot investeeringuid. Täpne mõju kuludele ja personalile 2028. aastast peale sõltuvad aga endiselt institutsioonide läbirääkimistest. 

Tugineb valeprognoosile

Komisjon põhjendab kliimakerksuse määruse vajalikkust sellega, et 2050. aastaks ennustatakse globaalset temperatuuri tõusvat umbes 2 °C võrra ja sajandi lõpuks umbes 3 °C võrra. „Euroopas, mis on viimastel aastakümnetel olnud kõige kiiremini soojenev manner, võivad keskmised temperatuurid tõusta 2100. aastaks 4–5 °C võrra,” seisab eelnõus. Sellise ennustuse realiseerumine ei ole aga tõenäoline, sest tugineb tänaseks teaduslikes ringkondades juba mõni aeg tagasi ümber lükatud kõige ekstreemsemal kliimastsenaariumil.

Aga just selle prognoosi alusel räägib Komisjon, et vastupanuvõimet kliimamuutustele on vaja hädasti suurendada. Selle krooniks seob komisjon vajaduse ka äärmuslike ilmaoludega ning nendest tingitud majanduskahjudega, mis on viimastel aastatel suurenenud. Ka see on eksitav eeldus, sest tegelikkuses ei ole ka IPCC teadusraportid suutnud täheldada äärmuslike ilmaolude esinemissageduse kasvu ega nende tugevnemist. Erandina tuuakse seal välja, et mõnel pool on soojalaineid varasemast marginaalselt rohkem.

Komisjon kehtestab globaalse soojenemise trajektoorid

Komisjon ei tegele aga oma määruses vaid Euroopaga, vaid kehtestab ka globaalse soojenemise trajektoori. „See trajektoor moodustab ühise aluse oodatavate globaalse soojenemise tasemete jaoks,” seisab eelnõus, mille järgi tuleks võrdlustrajektoori kasutada koos ebasoodsamaid stsenaariume hõlmava süsteemse stressitestiga. Globaalse soojenemise trajektoor toimib eelnõu järgi ühise lähtepunktina, mille alusel kujundada kliimamuutustega kohanemist käsitlevaid otsuseid. See trajektoor ei mõjuta EL eesmärki saavutada liidus kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

Niisiis kehtestatakse määrusega globaalse soojenemise trajektoor, mida näeb uuest kliimavaaturist (European Climate Viewer), kus on prognoositavate kliimaohtude interaktiivne kaart. Selle tööriistaga tuleb hinnata ja plaanida riske ning kasutada seda otsuste juures. Teiste abivahenditena tutvustab Komisjon Euroopa keskkonnaameti (EEA) kliimakerksuse tööriistade navigaatorit (Navigator of Climate Resilience Tools), mis „aitab leida kliimamuutustega kohanemiseks sobivaid vahendeid”, ning projekti Solutions Explorer, mis tutvustab EL kliimamuutustega kohanemise missiooni käigus koostatud ja katsetatud kohanemislahendusi. Küsimusi mõistagi tekitab, kas juba algselt valedest eeldustest lähtuvatel tööriistadel midagi reaalsusega ka lõpuks pistmist saab olema.

Liikmesriigid ei tohi kliimariske hinnates unustada võrdõiguslikkust

Määrusega sätestatakse kohutus hinnata kliimariske pidevalt, koostada Komisjoni ja liikmesriikide ühine strateegiline kliimakerksuse kava ning järelevalve liikmesriikide ja EL tasandi üle. Kõik liikmesriigid peaks kliimariske hindama „parimate kättesaadavate teaduslike teadmiste ning kohaliku, traditsioonilise ja põlisrahvaste teadmiste” alusel. Seejuures tuleks arvestada võimalikke tulevikustsenaariume, äärmuslikke stsenaariume ning vähe tõenäoliseid kliimariske, mille mõju on suur. 

Liikmesriikide kliimakindluse strateegiad peavad mh edendama “õiglast kliimakindlust”. Selleks tuleb arvestada „haavatavas olukorras olevate inimeste konkreetsete asjaoludega, samuti kogukondade, piirkondade ja territooriumidega, mida kliimarisk mõjutab ebaproportsionaalselt, sealhulgas diskrimineerimise vältimiseks, sh soo, rassilise või etnilise päritolu, puude, vanuse või seksuaalse suundumuse alusel.” Kliimakindlust tuleb aga arvestada juba õige varakult igas poliitikas, kavas, meetmes ja otsuses kõigis valitsustasandites, mis on kliimariskidest materiaalselt haavatavad. Lähtuda tuleb seejuures Komisjoni ette antud globaalse soojenemise trajektoorist ja kliimariski tõenditest, mis on määruse kliimariskide hindamise lisas. 

Riigid peavad oma strateegilistes kavades sätestama ka meetmete rakendamise ajakava ning näitama investeeringud, ligikaudsed kulud ja rahastamisallikad. Ühtlasi tuleb luua „sünergia” muude riigi arengukavade ja strateegiatega. Näitena on määruse eelnõus loetletud energia- ja kliimakavasid, riiklikke taastamiskavasid, riiklikke ja piirkondlikke mitmeaastase eelarve planeerimisdokumente, vesikondade majandamiskavasid, üleujutusriski juhtimiskavasid, merestrateegiaid, merealade ruumilisi planeeringuid, riiklikke ehitiste renoveerimiskavasid, sotsiaalseid kliimakavasid, katastroofiriskide juhtimise vahendeid ning asjakohaseid riiklikke vee-, tervise-, metsandus-, infrastruktuuri-, ookeani-, ranniku-, maakasutuse ja ruumilise planeerimise strateegiaid ja kavasid ning kultuuripärandi riskijuhtimiskavasid. Igal juhul tuleb riikide kavades arvestada kliimamuutuse stsenaariume ja kliimamuutusega kohanemist, katastroofiennetust ja seada taastamismeetmed selle järgi prioriteetideks. 

Komisjon delegeerib õigused muuta määruse lisasid Komisjonile

Ühtlasi nõuab Komisjon, et Euroopa Parlament ja nõukogu delegeeriks Komisjonile „õiguse võtta vastu õigusakte vastavalt EL toimimise lepingu artiklile 290, et muuta lisade teatavaid osi”. Tulevikus Komisjoni äranägemise järgi muudetav on näiteks globaalse soojenemise trajektoor, „et viia see kooskõlla uuemate teaduslike teadmistega”, aga ka kliimariski hindamisnõuded, „et viia need kooskõlla uute tõenditega kliimariski hindamise parimate tavade kohta, lisades või eemaldades elemente, mida tuleb arvestada kliimariski hindamistes”.  Samuti võtab Komisjon endale õiguse anda õigusakte, millega lisada või eemaldada elemente, mida tuleb arvestada kliimariski hindamistes, nagu ka kohandada kliimakindluse eesmärkide ja sihtmärkide nõudeid, mis tuleb vajaduse korral lisada strateegilistesse kavadesse, et kajastada tulevasi tõendeid kliimamõjude süvenemise kohta.

Üleminekuperioodil, mil Komisjon (Eurostat) töötab välja liidu tasandi kliimamuutusest tingitud majanduslike kahjude näitajat, jätkatakse andmete kogumist kliimaga seotud majanduslike kahjude ja surmajuhtumite olemasoleva näitaja jaoks. Selleks kavatseb Komisjon (Eurostat) koguda kiimamuutusest tingitud inimohvrite ja majanduslike kahjude andmeid liikmesriikidelt ja muudest allikatest ning sellekohane statistika peab valmima 31. detsembriks 2030. Pärast 2030. aastat kogub Eurostat andmeid kliimamuutusest tingitud majanduslike kahjude näitaja jaoks, asendades sellega olemasoleva kliimaga seotud majanduslike kahjude ja surmajuhtumite näitaja.