Aprillis kehtestas Ühendkuningriigi leiboristlik valitsus põllumajandusliku kinnisvara maksuvabastuse ülempiiri. Sellega kaasnes tõsiasi, et esimest korda pidid põllupidajad oma vara pärandades maksma pärandimaksu. Esialgu teatas valitsus, et uus maks kehtib kõigi karjamaade ja kinnisvara puhul, mille väärtus ületab 1 miljonit naela, kuid pärast avalikkuse vastuseisu tõstis künnise üksikisikute puhul 2,5 miljoni naelani ja paari puhul 5 miljoni naelani. Enamiku põllupidajate jaoks on aga ka see märkimisväärne maksukohustus, eriti kui arvestada, et põllupidamise riskid on suured ja tulu kasin, kirjutab The Telegraph.
Warwickshire’is Nuneatoni lähedal peretalus põldu pidava Charles Goadby (48) sõnutsi on ta sunnitud maad üürile andma taastuvenergia ettevõttele, et põhitegevust ehk toiduainete toomist kuidagigi üleval hoida. Ja kuigi põllupidaja ei soovi viljakat põllumaad välja üürida, eriti päikesepaneelide tarbeks, tingib pidev rahapuudus, et pere liigub üürimõttega edasi. „Kahjuks teenime sellega kümme korda rohkem, kui ma toiduainete tootmisega teeniksin, mis on täiesti naeruväärne – et me eelistame laadida nutitelefone võimalusele toita rahvast,” kritiseeris Goadby, kelle hinnangul makstakse piimaliitri eest umbes 37, aga tootmine maksab rohkem kui 40 penni. Teravilja tootmiskulud on vaevu tuludest kaetavad, aga seakasvatus on lausa kahjumis. Farmeri sõnutsi on põllumajandus ja toiduainetetööstus riigi suurim tootmisharu, selles on palju töökohti ja toit on kvaliteetne, kuid sellele vaatamata on nende majanduslik elujõud kuhtumas.
Päikesepargiks muudetud maa väärtus aga kerkib võrreldes põllumajandusmaaga märkimisväärselt ja see tähendab, et peretalu peab tulevikus tasuma suuremat pärandimaksu. See omakorda on pannud paljud põllupidajad maad varem üle andma. Nii on toiminud ka Gaodby isa, kes andis kolmele pojale vara üle, aga nüüd lasub neil kohustus tegutseda veel seitse aastat, sest vastasel juhul tuleb ikkagi maksu maksta.
Essexis umbes 2500 aakrit põllumaad pidav James Stacey on samuti otsustanud päikeseenergia kasuks, kuigi peab samas kohas põldu juba viiendat põlvkonda. „Päikeseenergia kasuks otsustasime raha pärast,“ ütles ta ja lisas, et vaid sedasi on võimalik saada stabiilne ja ennustatav tulu ning leevendada põllumajandusriske. Veel on Stacey suurema pärandimaksu tõttu jätnud uuendamata põllumajandustaristu ning ümber hinnanud põllumajandusmasinate ostud. Stacey selgitas juurde, et kui piirkonna põllumajandustootjad ei investeeri, mõjutab see paljusid, nt masinate edasimüüjaid, ehitajaid ja ehitusmaterjalide tootjaid.
Huntingdoni ja Peterborough’ vahel põldu pidav ja Cambridgeshire’i majutusettevõtet juhtiv Hannah Dalby (38) aga pelgab juba praegu, et peretalu ületab pärandimaksu künnise. Talu omanik Tony (80), kelle õdede-vendade lapsed on pärijad pärast seda, kui 2,5 miljonit naela ületanud osa eest on tasutud 20% pärandimaksu. Praeguse seisuga on maksusumma peaaegu 500 000 naela ja et künnist ei ületataks veelgi rohkem, on pere loobunud plaanist ehitada vanast laudast kahe magamistoaga elamu ega ole mitmekesistanud äritegevust. Nad on loobunud kõigist pikaajalistest investeeringutest ja leiavad, et kui pärandimaksu probleem lahendataks, muutuks põllupidajate suhtumine tõenäoliselt palju.
Country Land and Business Associationi (CLA) andmetel on maapiirkondades küsitletud 700 pereettevõttest 90% peatanud plaanitud investeeringud, et vältida pärandimaksu kohustust. Ühingu sõnutsi on näiteks loobutud kavadest ehitada uusi puhkemaju, vähendatud on kasvatatavaid põllukultuure ja peatatud mitmed muud projektid, sh sellised, mis aidanuks toime tulla põua vm äärmusliku olukorraga.
Seda suurem tõenäosus, et loodus koristab ära selle jama ja VÄGA JULMALT
Probleem on laiem. Olemasoleva info põhjal tekib mulje et mingi seltskond peab plaani maailma rahvastiku vähendamiseks suurema näljahäda abil. Siin mängivad kaasa konflikt araabiamaades, Ukraina sõda, Euroliidu põllumajanduspoliitika, süsinikukvoodid rohepesuga ja ehk veel miskit.