“Epitsentris”: riik ei peaks vabadustega katsetama. Saates Kilvar Kessler.
Lisaks: rahapesust, Vseviovi politiseerumisest ja mässust Prantsusmaal.
„Minu väärtusmaailmas on nii, et riik ei peaks mitte investeerimispank olema, katsetama meie kõigi ühise raha ja vabadustega, vaid ta peaks ikkagi väga konservatiivne pank olema. Tegema seda, mida seadusega on kästud teha,“ ütleb vandeadvokaat ja endine pikaaegne Finantsinspektsiooni (FI) juht Kilvar Kessler.
Saates tuleb juttu sellest, kuidas riik meie privaatsusse tungib – isegi pangasaladuse kallale minnes – ja millised on sellise tegevuse laiemad tagajärjed. Samuti räägime sellest, kuidas bürokraatia laieneb ja regulatsioonid ettevõtlikku vaimu murendavad. ”Mulle tundub, et inimese hoiakud muutuvad kõige lihtsamini või kõige kiiremini läbi raha,“ ütleb Kessler. „Kui sa ei saa enam tegeleda ettevõtlusega, sa ei saa raha teenida enam, siis inimesed võiksid hakata mõtlema, et miks see nii on ja kas see peab niimoodi olema,“ arutleb ta.
Lisaks vaatab Kesller tagasi Eesti pangandust läbistanud suurele rahapesuskandaalile, räägib FI rollist sellega tegelemisel ja avaldab muu hulgas arvamust ka Roland Tamme (endine kaitsepolitseinik Peeter Oissar) raamatute „Sündikaat“ ja „Sündikaat 2“ kohta.
Saate esimeses pooles arutlevad saatejuhid esmalt aga ametnikkonna politiseerumise teemal ja seda välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi näitel.
Teise teemana võetakse ette aga Prantsusmaa rahutused ja küsitakse, miks ajakirjandus meile mõned rahutuste põhjuste mõistmisel võtmetähtsust omavad omavad asjad rääkimata tahab jätta?
Saatejuhid on Deisi Helemäe-Sarv ja Hannes Sarv.
Teemad:
Meeldib meie podcastidele kaasa mõelda?
Liitu inimestega, kes hindavad vaba arutelu. Vabaduste uudiskiri toob sinuni meie uued podcastid, intervjuud ja lood.
Meeldib kuulata ja kaasa mõelda?
Jätka meie vestlustega ka järgmine kord. Liitu Vabaduste uudiskirjaga ja leia uued podcastid ning intervjuud, mis annavad mõtlemisainet.
Seotud artiklid
16. juuni 2026
“Epitsentris” kevadhooaeg: katkine õigusriik, kaevikud ühiskonnas ja võim meditsiinivabaduse kallal
28. mai 2025
“Epitsentris”: jälgimisühiskonna arengutest ja kallist tuuleenergiast, saates Hando Sutter
15. sept 2026
“Epitsentris”: kaitseraha kantimisest ja loogikavaesest kliimapoliitikast, saates Ahti Asmann
14. mai 2025
“Epitsentris” Raul Kirjanen: rohepööret ümbritsev “tööstus” tahab ühiskonnas ohtlikku vetoõigust
8. okt 2025
“Epitsentris” politoloog Ott Lumi: et võim on niivõrd ebalegitiimne, on väga suur probleem
20. mai 2026
“Epitsentris”: EL internetivabaduse kallal ja küsimärgid toidujulgeolekus, saates Sirje Potisepp
2. apr 2025
“Epitsentris”: lahjenev kliimapaanika, riigi jälgimismaania ja Toomas Kiho Rail Balticu miljarditest
19. märts 2025
“Epitsentris”: sookvoodid mittebinaarsetele ja Riigikohus vaktsiinisunni poolel, saates Paul Keres
5. märts 2025
“Epitsentris”: sõnavabadusest Euroopas ja poliitilisest vastutusest Eestis, saates politoloog Martin Mölder
23. okt 2025
“Epitsentris”: valitsuse valimiskaotusest ja käest lastud riigist, stuudios Peeter Raudsepp
27. aug 2025
Mina ei saa eriti aru sellest rahapesu teemast?
Kuulasin mõni aeg Uutest Uudistest Martin Helmet ja tema jutust jäid meelde sellised numbrid:
USA riigivõlg on 125% SKP-st
Jaapani riigivõlg 230% SKP-st
Hiina riigivõlg (arvatavalt) 300% SKP-st
Riigid võtavad laenu ja trükivad (salaja) raha juurde. Kui laenuintressid kasvavad üle maksevõime siis trükitakse intresside maksmiseks jälle salaja raha juurde.
Nüüd tahetakse kasutusele võtta elektroonilist raha. Imselt selleks, et pole vaja enam trükipressi käivitada – saab lihtsalt klahvivajutusega raha juurde tekitada.
Sisuliselt panevad riigid oma kodanike suhtes toime pidevalt suurejoonelist ja seaduslikku finantspettust.
See rahapesija on ju selle juures nii väike tegelane. Sellega pole mõtet pahandadagi.
…………………………
Finants-õiglus saabuks alles siis kui teha raha väärismetallist. Väike kuldraha võib ju kanda paberist raamistust – ehk paberist raha reaalse kuldelemendiga.
Siis ei hakkaks mingid rahapesijad enam oma raha mööda pankasid “tuulutama” vaid igaüks koguks seda enda kätte.
Jah, täpselt nii ongi. Kõigepealt on vaja mõista et see mida tänapäeval rahaks nimetatakse ei olegi tegelikult raha, need on vekslid ja valdavas osas katteta. Siis muutub pilt arusaadavamaks. Pangavekslite tagatiseks on vaid murdosa nende nominaalväärtusest, ülejäänu põhineb täiesti põhjendamatul usaldusel. Üle poole sajandi tagasi kui USA dollar lõplikult kullastandardist lahti seoti on ta kaotanud üle 99% oma väärtusest võrreldes pärisraha ehk kullaga. Parem olukord pole ka teiste valuutadega. Pangavekslid on nii kiiresti riknev kaup mis tuleb kohe millegi muu vastu ringi vahetada.
Mina vahetan ka oma pangavekslid kiiresti väärismetalli vastu.
Ostan rauda!
Tegelen tihti garaažis (eriti talvekuudel) metallitöödega ja rauda läheb ikka tarvis.
Just! Raud kipub küll roostetama aga mitte nii kiiresti kui pangavekslid hapnevad. Kui raha rohkem võib ka vaske osta, vase hind on viimase aasta jooksul kolmandiku võrra tõusnud ja võib arvata et tõuseb mingi perioodi veel. Hõbe on väga ebastabiilne aga kuld üsna riskivaba. Ise olen investeerinud tööriistadesse ja energiakokkuhoidu.
Mõned mõtted on seoses saatega. Mis puutub näiteks Prantsusmaa märstsemiste kajastamisse suurte meediakanalite poolt siis ma ei saa nõustuda väitega et nad jätavad midagi ära või kirjutavad kord üht siis teist. Eesti keeles on sellise tegevuse iseloomustamiseks olemas sõna – valetavad! Seda praktiliselt kõigil teemadel. Õnneks ma ei tea mida nad seal kirjutavad või räägivad sest tänu usalduse kaotusele ei jälgi ma Delfi väljaandeid, Postimeest ega ka rrr-i. Mõistus ei luba. Loobusin juba paarkümmend aastat tagasi.
Jurist ja finantsametnik rääkis ilusat ja õiget juttu aga ei öelnud suurt midagi. Kutsehaigus?
Näpukas, mitte rrr-i vaid err-i