Euroopa liikmesriikide registreeritud inimkaubanduse ohvrite hulk 20 000 inimest on 16,1% tõus võrreldes varasema perioodiga. Euroopa Komisjon hindab tegelikku arvu aga palju suuremaks, sest paljud juhtumid ei tule kunagi ilmsiks. Sageli satuvad ohvrid seksuaalse ärakasutamise ohvriks, neid sunnitakse tegema orjatööd või sundabiellu, tänaval kerjama või sooritama kuritegusid ärakasutajate heaks, kirjutab EU Perspectives.
Inimkaubitsejad valivad välja inimesed, kellel on vähe, millele toetuda. Komisjoni 2023.-2024. aasta andmete alusel on registreeritud ohvritest 63% naised ja tüdrukud, kellest enamikku on seksuaalselt ära kasutatud. Lapsi on ohvritest 15% ning mehi 74% neist, keda sunnitakse tööle. Peaaegu kaks kolmandikku ohvritest on pärit väljastpoolt EL.
Euroopa Komisjon on oktoobris esitanud uue inimkaubanduse vastase strateegia, mille eesmärk on tabada kurjategijad nende tänapäevastes tegutsemiskohtades: internetis, töökohtades ja rändeteedel. Strateegia kuuest prioriteedist esimene on internet, sest kurjategijad kasutavad veebiplatvorme, et ohvreid värvata ja kontrollida. Seejuures tugineb strateegia EL digiteenuste määrusele, mille järgi on platvormid kohustatud käsitlema nn ebaseaduslikku sisu ja süsteemseid riske. EL toetab ka uusi digitaalseid uurimismeetodeid, sh häkatone, Euroopa kuritegelike ohtude vastu võitlemise multidistsiplinaarse platvormi (EMPACT) kaudu.
Teine on levinud ärakasutamise oht peitub tavalistes töökohtades. Selle puhul Komisjon kavatseb luua Euroopa ettevõtete koalitsiooni, et võidelda inimkaubandusega, ja soovib parandada riikide tööinspektorite koostööd Euroopa tööameti (European Labour Authority, ELA) kaudu.
Euroopa Komisjoni hinnangul on suurem osa inimkaubandusest piiriüleste kuritegelike võrgustike korraldatud ning neid tahab Brüssel tabada lõpetades võrgustike rahavood. Juulis on tehtud uus sanktsioonikorra ettepanek, mis külmutaks inimkaubitsejate varad ja piiraks nende võimalust reisida. Kord vajab veel kõigi liikmesriikide heakskiitu. Peale selle on hiljaaegu suurendatud Europoli volitusi, et võidelda salakaubaveo ja inimkaubanduse vastu ning läbi räägitakse veelgi laiemate volituste üle.
Rändeteede ohtude, kus salakaubavedajatele maksnud inimesed satuvad kergesti ärakasutajate kätte, puhul on tänavu juunist kehtivasse rände- ja varjupaigapakti lisatud rohkem kontrolli, uus piirimenetlus ja vastuvõtukeskuste kaitsemeetmed. Piirivalveagentuuri Fronteks suuremad volitused aga loodetakse aitavat ohvreid märgata ja paljastada võrgustikke. Viimasena prioriseerib strateegia ohvreid, kelle õiguseid peavad politsei ja kohtud kaitsma ning keda toetama.
Euroopa Komisjon ootas, et liikmesriigid viiks inimkaubanduse vastased uued sätted riigi õigusesse juuliks. Kuid kakskümmend riiki ei ole teatanud, et oleks sätted üle võtnud. Nende riikide puhul on Komisjon alustanud rikkumismenetluse, sh Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Poola ja Madalmaade vastu.
