Europol: Euroopa organiseeritud kuritegevuses domineerivad välismaised rühmitused 

Europol avaldas juunis värske aruande, milles käsitleb kõige ohtlikumaid kuritegelikke võrgustikke Euroopa Liidus. Praegu tegutseb neid liidus 731, hõlmates 400 000 liiget 118 rahvusest. Võrgustike juhid on pärit näiteks Albaaniast, Ukrainast, Hiinast, Süüriast ning mitmest Ladina-Ameerika riigist. 

Europoli järgi ei ole tunamullu käsitletud 821 ohtlikust jõugust 76% enam praegu tegutsevate jõukude nimekirjas ja paljud on laiali aetud. Vaatamata sellele töötavad toonased 198 peamist jõuku endiselt, näidates võrgustike suutlikkust kohaneda, taastuda ja leida uusi võimalusi.  Europoli hinnangul on need “püsivad” võrgustikud struktureeritumad ja asutus kirjeldab neid kui maffiat. Need võrgustikud on suuremad, geograafiliselt laiahaardelisemad ja need on tegutsenud juba aastakümneid. Selliste “püsivõrgustiku” näidetena mainib Europol motogänge ja Ladina-Ameerika kartelle. “Kuritegelikud turud püsivad. Esile tõusevad uued tegijad. Kuritegevusest saadud kasum toidab jätkuvalt tegevusi, mis lõhuvad julgeolekut, heaolu ja usaldust institutsioonide vastu,” tõdes Europoli tegevjuht Jürgen Ebner.

Kuid peale nn püsivõrgustike on Europol tuvastanud 533 täiesti uut võrgustikku, mis on kibekiiresti likvideeritute asemele tekkinud. Kokku tegutses EL-is mullu 731 võrgustikku, kus kokku oli enam kui 400 000 liiget. Kusjuures liikmete hulk on võrreldes tunamullusega mitu korda kasvanud. Peamiselt mõne äärmiselt suure võrgustiku tõttu, kuhu kuulub enam kui 100 000 liiget ja mis on kõige aktiivsemad küberrünnakutes ja veebipettustes. 

Sadade tuhandete liikmete seas on esindatud 118 rahvust, mida on rohkem kui tunamullu – siis oli 112 rahvust – ja mis teeb 60% maailma rahvustest. Peaaegu kaks kolmandikku (63%) koosneb mitmest rahvusest, näidates võrgustike piiriülest iseloomu. Ühe kolmandiku (37%) liikmed on samast rahvusest, olgu nad siis mõne EL riigi kodanikud või EL-välised. 

Enamik võrgustikke keskendub ühele “valdkonnale”, aga 23% tegutseb mitmel “rindel”

Europoli järgi haarab praeguste ohtlike võrgustike laia valikut kuritegevust. Narkokaubanduses tegutseb 36,3% võrgustikest, mitmel “rindel” 23,3%, pettustes 16,4%, organiseeritud varavastases kuritegevuss 7,9%, immigrantide smugeldamises 3,7%, rahapesus 2,6%, inimkaubanduses 2,6%, küberrünnakutes 1,9%, relvaäris 1%, väljapressimises 0,8%, keskkonnakuritegudes 0,5%, piraatkaubanduses 0,5%, laste seksuaalses ärakasutamises 0,3% ja mujal 2,2%. Enamik võrgustikke (77%) spetsialiseeruvad ühele valdkonnale, kusjuures endiselt kõige “populaarsem” on uimastikaubandus. Sellel turul domineerivad kokaiin ja sünteetilised uimastid ning iga viies kõige ohtlikum võrgustik on seotud Ladina-Ameerikaga. Näiteks Colombia kartell, millel olid sidemed Colombia narkokartelli Clan del Golfoga, koordineeris kokaiinikaubandust Lõuna-Ameerikast Euroopasse. Selleks transporditi kaup kiirpaatidega Colombiast lähiriikidesse ja neist edasi Euroopasse. Colombia kartell tegi koostööd mitme rühmaga Lõuna-Ameerikas ja Euroopas, kontrollides kogu tootmis- ja tarneahelat. 

Teine levinuim valdkond on nii veebi kui ka päriselu pettused, kus tegutseb 16% võrgustikest. Kolmandaks platseerub Europoli järgi varavastased kuriteod, immigrantide smugeldamine ja inimkaubandus. Näiteks mainib Europol Hiina inimkaubanduse võrgustikku, mis “kasutas” peamiselt Hiina naisi nii Hiina, Hispaania kui ka Prantsusmaa keskustes. Nii mõnigi värvatud naine küll teadis töö seksuaalset iseloomu, kuid mitte töötingimusi. Paljud aga peteti või sunniti sääraseid teenuseid osutama. Võrgustik värbas ka Hiina naisi Euroopas ja on aktiivne olnud juba mitmeid aastaid. 

Veebipettustega tegelevaid rühmitusi teab Europol 51. Need rühmad teenivad arvestatava kasumi, olles värvanud kõige enam liikmeid ja sihtides eraisikuid, ettevõtteid ja riigiameteid. Need võrgustikud suudavad töötada mistahes asukohast maailmas, kuid võrgustike päritolupiirkondade esiridades on Ida-Euroopa, Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida riigid. 

Peale nende “valdkondade” otsivad võrgustikult pidevalt ühiskondade, majanduste ja tehnoloogiate nõrku kohti. Seejuures pakuvad digitaalsus, tehnoloogilised uuendused, rahvusvaheline kaubandus, geopoliitilised rahutused ning legaalse ja ebalegaalse majanduste suurem kattuvus võrgustikele uskumatuid võimalusi. Digitaalsust ja tehnoloogiat kasutavad kriminaalid rõõmsasti ära, nt veebiplatvorme, krüpteeritud sõnumivahetust ja tehisaru, et laieneda ja vähendada riske. „Kogu kuritegevust toidab internet, seda kiirendavad tehisaru ja tehnoloogia,“ tõdes tegevjuht Ebner. Võrgustikke aitavad märkimisväärsed rahahunnikud, keerukad meetodid ja kõrgetasemeline korruptsioon. 

Organiseeritud kuritegevuse kõige ohtlikumad võrgustikud tegutsevad legaalse äri varjus

Kusjuures kõige ohtlikumad võrgud ei tegutse kaugeltki isolatsioonis, vaid on integreeritud muutuvasse kuritegevussüsteemi. Mõni võrgustik eelistab ise kontrollida kogu oma kriminaalset kuningriiki ega tee koostööd teistega. Ülejäänud aga on vägagi koostööaltid, näiteks Albaania narkokaubanduse ja rahapesu võrgustik organiseeris kokaiinivedu Ladina-Ameerikast Euroopasse, tehes paljude teiste rühmistutega koostööd. Kui mõni võrgustikest suudetakse likvideerida, kohaneb süsteem kiiresti, reorganiseerub ja nn tühi koht täidetakse.

Kuid kõige enam väärib märkimist, et 85% kasutab kattevarjuna legaalset äristruktuuri. Kõige tõenäolisemalt tegutsevad “legaalselt” vanad püsivõrgustikud. Teenustest vajavad kõik võrgustikud kriminaalset rahapesu, millele ongi keskendunud 19 rühmitust. Need on väga hästi organiseeritud, vastupidavad ja neid juhivad enamasti üks-kaks põhiinimest. Näiteks Ukraina vennad juhtisid võrgustikku, mis pakkus rahavedu ja põrandaalust pangandust teistele võrgustikele. Rühmas oli liikmeid Ukrainast, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, aga ka Hiinast. Teenuseid kasutasid näiteks venekeelsed ja Aasia võrgustikud ning rahakullerid reisisid pidevalt Hiina, Küprose, Prantsusmaa jm riikide vahet koos tohutute rahasummadega, kasutades ära Ukraina põgenikele antud ajutise kaitse staatust.

Kõigist EL-s tegutsevatest võrgustikest 149-l on kontaktid Ladina-Ameerika kartellidega, näiteks Colombia Clan del Golfo, Brasiilia Primeiro Comando da Capitali, Ecuadori Los Lobosega, tegutsedes mõlemal pool. Nendest võrgustikest 67-s on ladinaameeriklastest liikmeid ja 22-s koosneb võrgustik peamiselt ladinaameeriklastest. Sageli on selliste võrgustike põhivaldkond narkokaubandus, mõnel ka varavastane kuritegevus ja inimkaubandus, leides “kaubeldavaid” inimesi näiteks Ladina-Ameerikast. 

Organiseeritud kuritegevus värbab uusi liikmeid terroristlike rühmitustega samast allikast

Europoli aruande järgi on umbes 5% võrgustikest seotud terrorismiga, kuid seda peamiselt pelgalt liikmete kaudu, kes kuulusid ka terroristlikku rühma või kes arreteeriti süüdistatuna terrorismis. Kuigi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse motiivid on Europoli andmetel erinevad, on neil ka ühisosa. Mõlemad värbavad liikmeid samast seltskonnast, sh üha nooremaid. Europoli andmetel värbab 6% võrgustikest aktiivselt 8–17-aastaseid lapsi, kelle ülesanne on täita nn madalaid, kuigi riskantseid ülesandeid, näiteks toimetada kohale uimasteid või saata korda mõni vägivallaakt. 

Europol rõhutab aruandes korduvalt, et tänapäeva võrgustikud suudavad äärmiselt kiiresti end ümber korraldada ja iga likvideeritud võrgustiku asemele tekib kiiresti uus või mitu uut. Abi pole ka võrgustike juhtide/liikmete arreteerimisest, sest operatsioone jätkatakse sageli ka trellide tagant, sest nõudlus ja võimalus kasumit teenida on endiselt alles. Seega kutsub Europol peamisi kaubavahetuskeskuseid tihedamale koostööle, nt meetodiga nagu Port Alliance, mis on tunamullu loodud avaliku ja erasektori partnerlus eesmärgiga võidelda kurjategijate vastu Euroopa sadamates ja marsruutidel. Europol soovib ka, et riikide politseid teeks tihedamat koostööd ning suurendada tuleks investeeringuid kuritegeliku digitaristu hävitamisse ja jälgida julgemalt finantstehinguid.

Igal juhul on Euroopa Komisjon juba mõne sammu jõudnud astuda. Koos aruandega on komisjon teinud ettepaneku suurendada Europoli volitusi ja kahekordistada ameti eelarvet 3 miljardi euroni aastatel 2028–2034. Tegemist on nn Euroopa õiguskaitsepaketi osaga, mis väidetavalt peaks täitma lüngad, mida kurjategijad on saanud ära kasutada.