Europol avaldas juunis värske aruande, milles käsitleb kõige ohtlikumaid kuritegelikke võrgustikke Euroopa Liidus. Praegu tegutseb neid liidus 731, hõlmates 400 000 liiget 118 rahvusest. Võrgustike juhid on pärit näiteks Albaaniast, Ukrainast, Hiinast, Süüriast ning mitmest Ladina-Ameerika riigist.
Europoli järgi ei ole tunamullu käsitletud 821 ohtlikust jõugust 76% enam praegu tegutsevate jõukude nimekirjas ja paljud on laiali aetud. Vaatamata sellele töötavad toonased 198 peamist jõuku endiselt, näidates võrgustike suutlikkust kohaneda, taastuda ja leida uusi võimalusi. Europoli hinnangul on need “püsivad” võrgustikud struktureeritumad ja asutus kirjeldab neid kui maffiat. Need võrgustikud on suuremad, geograafiliselt laiahaardelisemad ja need on tegutsenud juba aastakümneid. Selliste “püsivõrgustiku” näidetena mainib Europol motogänge ja Ladina-Ameerika kartelle. “Kuritegelikud turud püsivad. Esile tõusevad uued tegijad. Kuritegevusest saadud kasum toidab jätkuvalt tegevusi, mis lõhuvad julgeolekut, heaolu ja usaldust institutsioonide vastu,” tõdes Europoli tegevjuht Jürgen Ebner.
Kuid peale nn püsivõrgustike on Europol tuvastanud 533 täiesti uut võrgustikku, mis on kibekiiresti likvideeritute asemele tekkinud. Kokku tegutses EL-is mullu 731 võrgustikku, kus kokku oli enam kui 400 000 liiget. Kusjuures liikmete hulk on võrreldes tunamullusega mitu korda kasvanud. Peamiselt mõne äärmiselt suure võrgustiku tõttu, kuhu kuulub enam kui 100 000 liiget ja mis on kõige aktiivsemad küberrünnakutes ja veebipettustes.
Sadade tuhandete liikmete seas on esindatud 118 rahvust, mida on rohkem kui tunamullu – siis oli 112 rahvust – ja mis teeb 60% maailma rahvustest. Peaaegu kaks kolmandikku (63%) koosneb mitmest rahvusest, näidates võrgustike piiriülest iseloomu. Ühe kolmandiku (37%) liikmed on samast rahvusest, olgu nad siis mõne EL riigi kodanikud või EL-välised.
Enamik võrgustikke keskendub ühele “valdkonnale”, aga 23% tegutseb mitmel “rindel”
Europoli järgi haarab praeguste ohtlike võrgustike laia valikut kuritegevust. Narkokaubanduses tegutseb 36,3% võrgustikest, mitmel “rindel” 23,3%, pettustes 16,4%, organiseeritud varavastases kuritegevuss 7,9%, immigrantide smugeldamises 3,7%, rahapesus 2,6%, inimkaubanduses 2,6%, küberrünnakutes 1,9%, relvaäris 1%, väljapressimises 0,8%, keskkonnakuritegudes 0,5%, piraatkaubanduses 0,5%, laste seksuaalses ärakasutamises 0,3% ja mujal 2,2%. Enamik võrgustikke (77%) spetsialiseeruvad ühele valdkonnale, kusjuures endiselt kõige “populaarsem” on uimastikaubandus. Sellel turul domineerivad kokaiin ja sünteetilised uimastid ning iga viies kõige ohtlikum võrgustik on seotud Ladina-Ameerikaga. Näiteks Colombia kartell, millel olid sidemed Colombia narkokartelli Clan del Golfoga, koordineeris kokaiinikaubandust Lõuna-Ameerikast Euroopasse. Selleks transporditi kaup kiirpaatidega Colombiast lähiriikidesse ja neist edasi Euroopasse. Colombia kartell tegi koostööd mitme rühmaga Lõuna-Ameerikas ja Euroopas, kontrollides kogu tootmis- ja tarneahelat.
Teine levinuim valdkond on nii veebi kui ka päriselu pettused, kus tegutseb 16% võrgustikest. Kolmandaks platseerub Europoli järgi varavastased kuriteod, immigrantide smugeldamine ja inimkaubandus. Näiteks mainib Europol Hiina inimkaubanduse võrgustikku, mis “kasutas” peamiselt Hiina naisi nii Hiina, Hispaania kui ka Prantsusmaa keskustes. Nii mõnigi värvatud naine küll teadis töö seksuaalset iseloomu, kuid mitte töötingimusi. Paljud aga peteti või sunniti sääraseid teenuseid osutama. Võrgustik värbas ka Hiina naisi Euroopas ja on aktiivne olnud juba mitmeid aastaid.
Veebipettustega tegelevaid rühmitusi teab Europol 51. Need rühmad teenivad arvestatava kasumi, olles värvanud kõige enam liikmeid ja sihtides eraisikuid, ettevõtteid ja riigiameteid. Need võrgustikud suudavad töötada mistahes asukohast maailmas, kuid võrgustike päritolupiirkondade esiridades on Ida-Euroopa, Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia ja Lähis-Ida riigid.
Peale nende “valdkondade” otsivad võrgustikult pidevalt ühiskondade, majanduste ja tehnoloogiate nõrku kohti. Seejuures pakuvad digitaalsus, tehnoloogilised uuendused, rahvusvaheline kaubandus, geopoliitilised rahutused ning legaalse ja ebalegaalse majanduste suurem kattuvus võrgustikele uskumatuid võimalusi. Digitaalsust ja tehnoloogiat kasutavad kriminaalid rõõmsasti ära, nt veebiplatvorme, krüpteeritud sõnumivahetust ja tehisaru, et laieneda ja vähendada riske. „Kogu kuritegevust toidab internet, seda kiirendavad tehisaru ja tehnoloogia,“ tõdes tegevjuht Ebner. Võrgustikke aitavad märkimisväärsed rahahunnikud, keerukad meetodid ja kõrgetasemeline korruptsioon.
Organiseeritud kuritegevuse kõige ohtlikumad võrgustikud tegutsevad legaalse äri varjus
Kusjuures kõige ohtlikumad võrgud ei tegutse kaugeltki isolatsioonis, vaid on integreeritud muutuvasse kuritegevussüsteemi. Mõni võrgustik eelistab ise kontrollida kogu oma kriminaalset kuningriiki ega tee koostööd teistega. Ülejäänud aga on vägagi koostööaltid, näiteks Albaania narkokaubanduse ja rahapesu võrgustik organiseeris kokaiinivedu Ladina-Ameerikast Euroopasse, tehes paljude teiste rühmistutega koostööd. Kui mõni võrgustikest suudetakse likvideerida, kohaneb süsteem kiiresti, reorganiseerub ja nn tühi koht täidetakse.
Kuid kõige enam väärib märkimist, et 85% kasutab kattevarjuna legaalset äristruktuuri. Kõige tõenäolisemalt tegutsevad “legaalselt” vanad püsivõrgustikud. Teenustest vajavad kõik võrgustikud kriminaalset rahapesu, millele ongi keskendunud 19 rühmitust. Need on väga hästi organiseeritud, vastupidavad ja neid juhivad enamasti üks-kaks põhiinimest. Näiteks Ukraina vennad juhtisid võrgustikku, mis pakkus rahavedu ja põrandaalust pangandust teistele võrgustikele. Rühmas oli liikmeid Ukrainast, Armeeniast, Aserbaidžaanist, Kasahstanist, aga ka Hiinast. Teenuseid kasutasid näiteks venekeelsed ja Aasia võrgustikud ning rahakullerid reisisid pidevalt Hiina, Küprose, Prantsusmaa jm riikide vahet koos tohutute rahasummadega, kasutades ära Ukraina põgenikele antud ajutise kaitse staatust.
Kõigist EL-s tegutsevatest võrgustikest 149-l on kontaktid Ladina-Ameerika kartellidega, näiteks Colombia Clan del Golfo, Brasiilia Primeiro Comando da Capitali, Ecuadori Los Lobosega, tegutsedes mõlemal pool. Nendest võrgustikest 67-s on ladinaameeriklastest liikmeid ja 22-s koosneb võrgustik peamiselt ladinaameeriklastest. Sageli on selliste võrgustike põhivaldkond narkokaubandus, mõnel ka varavastane kuritegevus ja inimkaubandus, leides “kaubeldavaid” inimesi näiteks Ladina-Ameerikast.
Organiseeritud kuritegevus värbab uusi liikmeid terroristlike rühmitustega samast allikast
Europoli aruande järgi on umbes 5% võrgustikest seotud terrorismiga, kuid seda peamiselt pelgalt liikmete kaudu, kes kuulusid ka terroristlikku rühma või kes arreteeriti süüdistatuna terrorismis. Kuigi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse motiivid on Europoli andmetel erinevad, on neil ka ühisosa. Mõlemad värbavad liikmeid samast seltskonnast, sh üha nooremaid. Europoli andmetel värbab 6% võrgustikest aktiivselt 8–17-aastaseid lapsi, kelle ülesanne on täita nn madalaid, kuigi riskantseid ülesandeid, näiteks toimetada kohale uimasteid või saata korda mõni vägivallaakt.
Europol rõhutab aruandes korduvalt, et tänapäeva võrgustikud suudavad äärmiselt kiiresti end ümber korraldada ja iga likvideeritud võrgustiku asemele tekib kiiresti uus või mitu uut. Abi pole ka võrgustike juhtide/liikmete arreteerimisest, sest operatsioone jätkatakse sageli ka trellide tagant, sest nõudlus ja võimalus kasumit teenida on endiselt alles. Seega kutsub Europol peamisi kaubavahetuskeskuseid tihedamale koostööle, nt meetodiga nagu Port Alliance, mis on tunamullu loodud avaliku ja erasektori partnerlus eesmärgiga võidelda kurjategijate vastu Euroopa sadamates ja marsruutidel. Europol soovib ka, et riikide politseid teeks tihedamat koostööd ning suurendada tuleks investeeringuid kuritegeliku digitaristu hävitamisse ja jälgida julgemalt finantstehinguid.
Igal juhul on Euroopa Komisjon juba mõne sammu jõudnud astuda. Koos aruandega on komisjon teinud ettepaneku suurendada Europoli volitusi ja kahekordistada ameti eelarvet 3 miljardi euroni aastatel 2028–2034. Tegemist on nn Euroopa õiguskaitsepaketi osaga, mis väidetavalt peaks täitma lüngad, mida kurjategijad on saanud ära kasutada.
Inimeste kuritegelikul käitumisel on geneetiline taust ja vanasti saadi sellest ka aru.
Kui Eduard Vilde käis ameerikas siis uurisid ameeriklased väga põhjalikult sissesõitnu tausta. Ameeriklased ei tahtnud, et nende riiki satuks kuritegelik genotüüp. Ei tahetud ka liiga rumalaid.
Miks tänapäeva inimgeneetika kuritegeliku genotüübi olemasolu maha salgab?
Sellepärast, et demokraatliku riigi poliitiku genoom sisaldab hulgaliselt kuritegeliku inimese tunnuseid: kahepalgelisus, šarlatansus, valemängurlus – kõik see on demokraatliku riigi poliitiku genoomis sees.
Ei tea geneetikast eriti midagi aga usun et nii minul kui ka enamusel teistel inimestel on need kuritegelikud geenid olemas. Selleks et kuritegevusest rääkida peaks kõigepealt defineerima kuritegevuse mõiste. Äärmiselt lihtsustatud näitena võib esitada küsimuse – kas Robin Hood oli kurjategija või hoopis heategija? Eks see sõltub ikka sellest mis nurga alt vaadata. Paljude inimeste jaoks Kolumbias oli Pablo Escobar samuti heategija. See on sarnane küsimus nagu mis vahe on terroristil ja vabadusvõitlejal? Vahe on ainult selles kumbalt poolt vaadata.
Üsna lihtsalt saab defineerida kuritegevust Piibli 10 käsu järgi. Muu teoretiseerimine ei anna eriti tulemusi.
Pablo Escobari tegemistest ma eriti midagi ei tea aga Robin Hood oli geneetiliselt kindlasti kurjategija. Kui kurjategija teeb laiemale üldsusele ilusaid ja meeldivaid žeste siis ega see veel tema geneetikat ei muuda.
Vabadusvõitlejal ja terroristill on meelestatuse vahe.
Kui võitleb üllaste ideede nimel, millesse ta ise usub siis on vabadusvõitleja. Kui võitleb selleks, et ise tulevases võimupüramiidis paremale positsioonile saada siis on terrorist.
(sellel esimesel variandil on kuritegelikuse geene kindlasti vähem, teisel variandil on kuritegelikuse geene kindlasti rohkem)
See piibli 10 käsku oli pigem kurjategijate vaos hoidmise instrument.
Kui kogu rahvamass järgis ühtlaselt 10-t käsku siis olid ned kuritegelikumad genotüübid ära peidetud vähem kuritegelike sekka ja nad ei paistnud välja.
“Kui võitleb üllaste ideede nimel, millesse ta ise usub siis on vabadusvõitleja. Kui võitleb selleks, et ise tulevases võimupüramiidis paremale positsioonile saada siis on terrorist.”
Sinu definitsiooni järgi on valdav enamus terroriste vabadusvõitlejad, eriti moslemid kes ei soovigi praeguses elus tasu vaid loodavad saada tasustatud teistpoolsuses ja on nõus vabatahtlikult surma minema. Nende jaoks on Allahi eest suremine vägagi üllas idee.
Mina leian et ükski idee peale inimlikkuse ja heatahtlikkuse pole väärt moraalist (10 käsust) kõrvalekaldumiseks. Ideed räägitakse “üllaks” vastavalt võimurite vajadustele. Olen valmis surema kaitstes oma lähedasi ja neid kes ise enda eest seista ei suuda aga mingid nn “ideed” pole minu jaoks küünemustagi väärt, need kõik on välja mõeldud inimeste lollitamiseks nagu kommunism, sotsialism, kapitalism jne. Kõik ideoloogiad mis lõpevad “-ism” liitega tuleb kohe kõrvale jätta ja ära unustada et mitte saada pimedusega lööduks.:D
No, kui “ei soovigi praeguses elus tasu vaid loodavad saada tasustatud teistpoolsuses ja on nõus vabatahtlikult surma minema” siis järelikult võitleb ju isikliku kasu nimel. Sellisel inimesel võib ka olla palju kuritegelikke geene. Rõhutan, et võib olla. See pole kuigi hea moodus kuritegelike geenide välja selgitamiseks.
Kuid, kui ütled, et oled “valmis surema kaitstes oma lähedasi ja neid kes ise enda eest seista ei suuda” siis see ise-enesest ongi juba idee.
Tõsi – Sinu sellisel käitumisel oleks ka Sinu geneetikast tulenev tagapõhi aga selle lahti seletamine läheks siin jube pikale.
Mis puutub kommunismi siis see väga utoopia ei olegi.
Mitmetes väikestes indiaani-suguharudes oligi kogu vara ühine ja kõik aitasid kõiki. Nende sõnavaras puudus kindlasti kommunismi mõiste aga sisuliselt elasid nad kommunismis.
Selle toimimise eelduseks on see, et ühiskond oleks nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Kui ühiskond on nii suur, et kõik enam kõiki ei tunne siis see kommunism enam et toimi.
Demokraatia on kindlasti palju suurem utoopia, see ei saa kohe kuidagi toimida.
Täiesti nõus! Suurtes ühiskondades on siiski parim valitsemisvorm monarhia nagu näiteks Hiinas kust ma just hiljuti saabusin. See kas seda nimetatakse Rahvavabariigiks, kommunistlikuks demokraatiaks või millekski muuks ei oma erilist tähtsust. Tähtis on see et inimesed kellega kokku puutusin on oma riigiga rahul ja armastavad oma riiki. See ei tundu üldse võltsina vaid nii ongi. Esimees Mao kultus on veel säilinud ning küllap on see pikaajalise ajupesu tulemus aga las ta siis olla. Seal on näha et riik hoolitseb oma inimeste eest mitte ei ürta neid surnuks maksustada. On rikkamaid ja on vaesemaid aga esmavajaduste rahuldamine on odav, erinevalt meist kus energia ja toiduainete pealt kooritakse seitse nahka, samuti on seal arstiabi vägagi kättesaadav.
Kindlsti on sealgi omad probleemid nagu näiteks uiguuride ja Tiibetiga aga ma ei julge siin erti kritiseerima hakata kuna ei tea täpselt nüansse ja tausta.
No nüüd läheb arutelu ühte vanasse kordudesse:
Monarhia pole sugugi nii usaldusväärne. Kõik oleneb administratsioonist ja ametnikkonnast. Ka monarhias saab administratsioon ja ametnikkond tekitada hiigel-bürokraatia, rohepöörde ja kõik muud hädad, mis on ka meie praeguses (mängu)demokraatias.
Kui Hiina seda kõike kaasa ei tee siis on see nende praegune tarkus. Hiinat valitseb praegu veel vanem generatsioon, kellel on hiljutine Hiina vaesus hästi meeles.
Generatsioonide vahetudes hakkab see tarkus ja vanad kogemused kaduma. Ükskord muutub see “hiina monarhia” samasuguseks nagu oli prantsuse monarhia (Marie Antoinette: “kui rahval ei ole leiba, söögu siis torti”… polnud aimugi, et kuidas see rahvas elab)
Mis tagaks üldse targa käitumise püsima jäämise?
Polegi vist head retsepti. Puhas monarhia seda kindlasti ei taga.
Ma arvan, et lisaks administratsioonile ja ametnikkonnale on veel vaja mingit “tarkade kogu”, mis koosneks inimestest, kelledel on parim reaalsustaju ja parim kognitiivne maailmatunnetus (meie riigikoguga siin võrdusmärki panna ei saa, see koosneb vaid palgalistest targutajatest, see pole see).
Eks ta nii ole. Ideaalset valitsemisvormi reaalsuses ei eksisteeri. Miskipärast tundub mulle üha enam et ka see “lääne demokraatia” pole midagi muud kui varjatud monarhia. Me lihtsalt ei tea kes tegelikult valitseb. Eks neid monarhe tuleb otsida nende hulgast kelle käes on raha trükkimise masin.
Siinkohal olen ma teist meelt.
Ma arvan, et tahetigi teha demokraatiat aga välja kukkus lihtsalt spontaane ja kaootiline süsteem.
Imeks pandav on see, kui vähe inimesi sellest aru saab, et tegemist on mitte-toimiva süsteemiga.
Kogu see kommunismi-ehituse projekt oli selles mõttes ausam, et öeldi otse välja, et sellel viisaastakul kommunismi ei jõua, kuid proovime jõuda järgmisel viisaastakul (vaikimisi teadsid kõik, et ega ei jõua ka järgmisel viisaastakul).
Kahtlustan et oled liialt “sinisilmne”, heausklik või mida iganes. Reaalsus on märgatavalt karmim.
Sul võib ju õigus olla, et ma olen sinisilmne ja heausklik!
Ainult, et ma ei saa aru, et kes on ned varjatud monarhid ja kes on lõpuks võitjad?
Kas ned on juudi soost kõrged riigiametnikud USA-s?
Euroopa on nad tõuganud islamiseerumisse. Varsti hakkavad islamistid euroopa tänavatel juudilippe põletama!
Ned juudi soost kõrged riigiametnikud ei ole ka lõpuks võitjad.
See šariaadiseaduse rahvas ongi lõpuks võitja (koos oma uute monarhidega).
Ei kinnita ega lükka ümber. Ma tõesti ei tea kas valitsejad on juudi- või mingist muust soost aga maailmas toimuv viitab sellele et midagi juhuslikku siin ei ole. Seni kuni pole teada valitsejate tegelikud eesmärgid ei ole ka võimalik väita kas need on rumalad või mitte.
Mis juutidesse puutub siis neid on mitut erinevat sorti ning oma rahvuskaaslaste ohverdamine pole mõne juudi jaoks mingi probleem. Teise ilmasõja ajal rahastasid Ameerika juudipankurid mõlemaid pooli, peaasi et laipu oleks piisavalt. Pärast ju hea näpuga näidata et Aadu tegi või Iossif.
Aga jah, USA – s elab rohkem juute kui Israelis.
Lisaks geneetika usule olen ma veel ka natuke matemaatika usku.
Maailmas ei pruugi tõest olla midagi juhuslikku, kuid keerukamate toimimis-protsesside välja arvestamiseks (ja suunamiseks) on vaja teha kaoseteoorial põhinevaid arvestusi.
Kaoseteooria järgi ei ole veel keegi suutnud midagi välja arvestada.
Sellist aju ei ole ka mingil “sala-monarhil”, et kaoseteooria järgi tulevasi protsesse suunata/mõjutada.
(Leian, et maailma tunnetus reaalsustaju järgi ja arvestused kaoseteooria järgi on erinevad asjad)
Kaoseteooria seisukohast see tõesti nii on. Samas on täiesti võimalik suunata ühiskondlikke arenguid neid erinevatel viisidel järjepidevalt mõjutades. Lühiajalisi muutusi on siiski võimalik ette arvata. Ma ei ole ka eriline matemaatik aga arvatavasti on siin abiks statistika, tõenäosusteooria ning ehk veel midagi.
On üsnagi kindel et tundes valu ütleb enamik inimesi ai!
See ühiskondlike arengute erinevatel viisidel järjepidev mõjutamine on pigem midagi “spontaanse mängurluse” sarnast. See pole enam protsesside mõjutamine mingis kindlas suunas.
Jah, sellega ma olen nõus! Selle spontaanse mängurlusega nad tegelevadki kõik. Igaüks nendest proovib selle käigus saada endale seda paremat “pajukit”.