Kogu maailmas on kauplused üha enam kasutusele võtnud näotuvastuskaameraid ja tehisarusid, et poevarguseid tuvastada. Poodides juba olemasolevaid kaameraid on üsna lihtne ühendada tehisaruga, mis aitavad turvatöötajatel käitumist uurida, kirjutab ERR.
Kuigi tehisaru kasutus tõstatab privaatsusküsimusi, on Eesti seadus tehnoloogianeutraalne ega erista, kas kaamerapilti jälgib inimene või tehisaru ja mõlema puhul kehtivad samad põhimõtted. Reaalajas näotuvastuse puhul kohalduvad siiski rangemad reeglid. Üldjuhul ei tohi kasutada sellist süsteemi, mis teataks turvatöötajatele, kui kauplusesse siseneb varem varguses süüdi mõistetu.
Seni on tehisaruga lahendusest teada andnud Prisma, mis kasutab tehisaru juba 2022. aastast. Samas rõhutab Prisma, et tehisaru otsuseid ei tee ning kõik süsteemi teated kontrollib inimene alati üle. Ka Maxima poodides kasutatakse tehisaru, et tuvastada vargusjuhtumeid ja veidruseid, kuid pood ei avaldanud kasutuse ulatust, viidates teabe salajasusele. Teised Eesti suuremad poeketid enda sõnutsi tehisaru kasutusse pole võtnud.
Andmekaitse inspektsioon on hoiatanud, et tehisarulahendustega kaasneb oht, et andmed liiguvad töötlemiseks kolmandatesse riikidesse. Siis tuleb kohaldada isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR), mille alusel tuleb tagada, et isikut poleks võimalik tuvastada.
1984