Londoni politsei katsetas Lõuna-Londonis Croydonis kuus kuud kaugjuhitavaid näotuvastuskaameraid, mis olid kinnitatud tänavapostitele jm-le. Politsei hinnangul õnnestusid Croydoni katsetused erakordselt hästi ja aasta lõpuks kavatsetakse näotuvastuskaamerad paigaldada Londoni kesklinna ja järgmisel aastal mujalegi pealinna, kirjutab BBC. Peale näotuvastuskaamerate on Londoni politsei algatanud ka droonivõrgustiku projekti, kus droonid reageerivad hädaabikõnedele ja jälgivad sündmuskohta enne, kui politsei kohale jõuab.
Politseikomissar Mark Rowley nimetas näotuvastuskaameraid üheks revolutsioonilisemaks tehnoloogiliseks edasiminekuks politseitöös. „Avalikkuse usaldus on selge – umbes 80% londonlastest toetab selle kasutamist. See toetus näitab lihtsat tõde: see toimib,” ütles Rowley. Komissari hinnangul võib Croydoni katstest järeldada näotuvastuskaamerate tulemuslikkust: Croydoni näotuvastuskaamerad aitasid vahistada 173 inimest, sh leiti naine, keda oli taga otsitud kauem kui 20 aastat ja valehäireid registreeriti üks. Kokku möödus Croydoni kaameratest pool aastat kestnud katsete ajal enam kui 470 000 inimest ja 2024. aastast peale on politsei kogu riigis näotuvastuskaamerate abil vahistanud üle 2000 inimese. Rowely on veendunud: „See tehnoloogia aitab politseil tabada tagaotsitavaid kurjategijaid ja registreeritud seksuaalkurjategijaid. Oluline on, et see toetab politseinikke – ei asenda neid. Nüüd laiendame seda võimekust veelgi.“
Sellega aga Londoni politsei plaanid ei piirdu. Politseiameti sõnutsi tegutsevad Londonis juba praegu mõned drooniüksused, mis osalevad hädaabi kõnedele reageerimises ja tuvastavad ka ebaseaduslikku käitumist. Nüüd tegi komissar Rowley teatavaks plaani laiendada droonivõrgustikku kogu Londonile ja selgitas: „Droonid muudavad juba praegu seda, kuidas me sündmustele reageerime – saame sündmuskohalt minutitega visuaalset materjali, mis annab politseile olulist teavet ja aitab meil tegutseda kiiremini ja ohutumalt. Nüüd laiendame seda kogu Londonisse ja teeme koostööd partneritega, et luua tõeliselt integreeritud, kogu linna hõlmav droonivõrgustik.”
Kriitikud aga ei ole komissar Rowleyga samal arvamusel ei näotuvastussüsteemide ega droonide asjus. Näiteks leiab inimõigusteorganisatsioon Liberty, et näotuvastustehnoloogiast tuleks loobuda vähemalt seni, kuni on kehtestatud sellekohased seadused. Liberty direktori Akiko Harti sõnutsi on aga selle asemel kavas tehnoloogiat veelgi enam kasutusele võtta ja see annab põhjust muretseda. Big Brother Watch’ist ütles Jake Hurfurt, et droonidel võib küll olla roll, et hädaolukorras kiiremini reageerida, kuid politsei ei tohiks neid kasutada pidevalt ja kõikjal lendavate jälgimiskaameratena. Hurfurt rõhutas, et droonide funktsioon politsei töös on seni olnud üsna ähmane ja ametid pole nõustunud avaldama dokumente, mis kirjeldaks droonide funktsiooni selgelt. „Muret teeb tõsiasi, et eraelu puutumatust potentsiaalselt rikkuvat jälgimissüsteemi võetakse kasutusele nii vähese kontrolli juures,” rõhutas Hurfurt.
Kuidas meil Eestis nende asjadega on? Kas juba kasutusel või läheb veel aega?
Kas britid pole sellise lihtsa asja peale tulnud et kui võimurid nuhivad inimeste järele ebaseaduslikult siis tuleb see lihtsalt seadustada ja JOKK.