Kaebuse näotuvastussüsteemide kasutamise vastu esitasid noorsootöötaja Shaun Thompson ja kampaaniarühma Big Brother Watch direktor Silkie Carlo, põhjendades, et näotuvastust võidakse kasutada meelevaldselt või diskrimineerivalt, eriti etniliste vähemuste puhul. Hagejad väitsid, et näotuvastuskaamerad muudavad inimeste liikumise võimatuks ilma, et nende biomeetrilisi andmeid kogutaks ja töödeldaks. Samuti leidsid hagejad, et süsteem rikub Euroopa inimõiguste konventsioonis seatud eraelu puutumatuse õigust, aga ka sõna- ja kogunemisvabaduse õiguseid ning tehnoloogia annab politseile liiga suure kaalutlusõiguse ja kahandab julgust protestida, kirjutab BBC.
Üks hagejatest – Shaun Thompson – on seejuures omal nahal kogenud näotuvastustehnoloogia negatiivseid külgi. Nimelt pidas Londoni politsei mehe kinni 2024. aasta veebruaris, olles süsteemilt saanud vastavuskinnituse ja pidades Thompsonit tema vennaks, kes oli kahtlustatav kuriteos. Thompson nimetab kogemust äärmiselt ebaõiglaseks, sest peale alusetu kinnipidamise ja ülekuulamise ei piisanud politseile isegi pangakaartidest ega passist, et veenda võime näotuvastustehnoloogia eksimuses.
Kõrgem kohus leidis, et “rassilise diskrimineerimise oht ja potentsiaalne ulatus oli vaid nõrgalt väidetav” ning Thompsoni ja Carlo inimõiguseid ei ole rikutud. Seega andis Suubritannia kõrgem kohus põhimõtteliselt politseile loa jätkata reaalajas näotuvastustehnoloogia kasutamisega. Politseikomissar Mark Rowley kiitis kohtuotsust, nimetades seda tohutuks võiduks avaliku julgeoleku jaoks. Ta lisas: “Kohus on kinnitanud, et meie lähenemisviis on seaduslik. Avalikkus toetab selle kasutamist. See toimib. Ja see aitab meil tagada londonlaste turvalisust.” Komissar leiab, et enam pole küsimus selles, kas politsei peaks näotuvastust kasutama, vaid selles, miks ei peaks.
Ka politsei- ja kuriteoennetusminister Sarah Jones tervitas otsust ja leidis, et “tõelist vabadust ei saa olla, kui inimesed elavad kogukondades kuritegevuse hirmus.” Ministri sõnutsi on hiiglasliku investeeringuga kavas näotuvastusüsteemid kasutusele võtta kogu riigis. Jones rõhutas kulunud väidet, et seaduskuulekatel kodanikel pole midagi karda, sest nende tehnoloogia pidavat leidma ainult otsitavaid inimesi. Kuigi vastupidiseid näiteid on viimastest aastastest igast maailma nurgast lugematu hulk.
Scotland Yard plaanib reaalajas näotuvastusega sõidukid valitud kohtadesse pealinnas. Seejärel skännivad kaamerad kõiki tänaval kõndivaid inimesi ja pilte võrreldakse kurjategijate või kadunud isikute andmebaasga. Kui nägu andmebaasist ei leita, pidavat süsteem pildi kohe kustutama. Võimaliku vaste korral annab süsteem politseile sellest teada. Politsei pidavat vastet veel korra kontrollima enne, kui otsustab inimese kinni pidada.
Londoni politsei andmetel on 2024. aasta algusest peale näotuvastustehnoloogia abil tehtud 2100 vahistamist. Mullu möödus reaalajas näotuvastuskaamerate eest enam kui kolm miljonit inimest ja registreeriti 12 valehäiret, millest ükski ei viinud vahistamiseni.
https://geenius.delfi.ee/artikkel/120570340/apple-i-kaamerad-tulevad-tallinna-ja-tartu-tanavatele-elanike-hagustamata-nagusid-kasutatakse-susteemide-treenimiseks
Eesti allaheitlik elanikkond lepib kõigega. Ka selle katsega käivitada ka siin totaalne kontroll elaniku iga liikumise üle.
Punkt 1. Kohtutel on alati õigus.
Punkt 2. Kui kohtutel ei ole õigus siis vaata punkt ühte.
Rohkem polegi midagi lisada!
“näotuvastuskaamerad ei riku privaatsust ega inimõiguseid”
Kaamerad ei saagi rikkuda midagi mis eksisteerib vaid paberil!