Justiits- ja digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega Eesti võtab üle Euroopa Liidu direktiivi, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist. Muudatuste kohaselt tekib muu hulgas võimalus konfiskeerida vara ka süüdimõistva kohtuotsuseta.
Õiguskantsler juhib tähelepanu tõigale, et konfiskeerimine on riigikohtu praktikast tulenevalt materiaalses mõttes karistus, mistõttu riivab süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine süütuse presumptsiooni, omandi puutumatust ja õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
„Süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimise ja seletamatu päritoluga vara konfiskeerimise puhul on tegemist põhiõigusi väga tugevalt riivavate meetmetega ja seetõttu on hädavajalik põhjalikult analüüsida kavandatavate normide vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele,“ kirjutas õiguskantsler oma vastuses justiits- ja digiministeeriumi päringule 3. novembril.
Hetkel on seletuskiri õiguskantsleri hinnangul selles osas kahjuks puudulik, muudatuste põhiseaduspärasust on puudutatud vaid põgusalt.
Mida on vaja selgitada?
Eelkõige vajab hindamist, kas vara äravõtmise kavandatud tingimused ja tõendamisreeglid on kooskõlas omandiõiguse, süütuse presumptsiooni ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtetega. Õiguskantsler peab vajalikuks, et enne direktiivi Eesti õigusesse ülevõtmist tehtaks eraldi põhiseaduslik analüüs, mida ümber sõnastades võib kokku võtta järgmiselt:
1. Omandiõiguse riive. Kas ja millistel tingimustel on põhjendatud võtta inimeselt või ettevõttelt vara ära olukorras, kus teda pole kuriteos süüdi mõistetud?
2. Süütuse presumptsioon. Kuidas tagada, et vara konfiskeerimine ei tähendaks sisuliselt inimese käsitamist kurjategijana ilma süüdimõistva kohtuotsuseta?
3. Tõendamiskoormus. Kas kavandatud tõendamisstandard ja vara päritolu tõendamisega seotud kohustused tagavad inimese põhiõiguste piisava kaitse?
4. Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele. Kas vara omanikul on piisavad võimalused konfiskeerimist vaidlustada, esitada tõendeid ja kasutada kaitsjat?
5. Proportsionaalsus. Kas vara äravõtmine on konkreetsetel juhtudel vajalik ja mõõdukas või võib see inimese õigusi ülemäära piirata?
Kriitika kaitseõiguste ja kohaldumisala kohta
Õiguskantsler peab problemaatiliseks seda, kuidas tagatakse inimese kaitseõigused olukorras, kus ta on surnud või parandamatult haige ega suuda menetluses osaleda. Eelnõu järgi tuleb menetlusse kaasata esindaja või inimese surma korral tema pärijad, kuid õiguskantsleri hinnangul ei pruugi neil olla vajalikku teavet ega tõendeid vara päritolu kohta. Seetõttu võib nende kaasamine jääda üksnes formaalseks.
Õiguskantsler kritiseerib ka kavandatavat konfiskeerimise kohaldamisala muutmist. Eelnõu järgi loobutaks senisest kuritegude loetelust ning konfiskeerimist saaks rakendada iga majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteo puhul. Õiguskantsleri hinnangul on sellise muudatuse proportsionaalsus kaheldav. Ta leiab, et ka süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine tuleks piirata kuritegudega, mis võivad tuua märkimisväärset majanduslikku kasu.
Samas ei tähenda süüdimõistva kohtuotsuseta konfiskeerimine, et vara saaks ära võtta pelgalt kahtluse põhjal. Eelnõu näeb ette kohtuliku kontrolli ja konkreetse tõendamisstandardi.
Eelnõu järgi peab vara kuritegelik päritolu olema tõendatud selgelt ülekaaluka tõenäosusega. See on madalam tõendamisstandard kui inimese enda kriminaalkorras süüdimõistmiseks nõutav tõendamine väljaspool mõistlikku kahtlust.
Õiguskantsler juhib siiski tähelepanu riskidele ja põhiseaduspärasuse analüüsi vajadusele, mitte ei ole kuulutanud kavandatavat regulatsiooni põhiseadusvastaseks.
Õiguskantsleri ülesandeid täidab ajutiselt kantselei direktor ja õiguskantsleri endine asetäitja-nõunik Olari Koppel, sest Ülle Madise asus oktoobris presidendi ametisse.
Röövlid Toompeal muutuvad järjest ahnemaks.