Uus eelnõu annab RAB-le võimaluse koondada oma andmebaasi andmeid 11 riiklikust registrist ja neid omavahel ning pankadest pärit andmetega võrrelda. Pangad on kohustatud RAB-le regulaarselt piirmäärasid ületavatest tehingutest teada andma. Mullu esitasid pangad RAB-le 14 185 rahapesukahtluse teadet, millest uurimisasutustele edastati vaid 94 ehk 0,66%.
Uue meetodina on plaanis registriandmeid ja pangateateid “kuritegelike mustrite” leidmiseks tehisaru abil analüüsima hakata, seejuures on igal konkreetsel juhul võimalik andmed kokku viia konkreetsete isikutega.
“Kirjeldatud andmebaasi ja analüüsivahendite loomine tähendab isikute põhiõiguste riive kontekstis midagi kordades intensiivsemat kui viimasel ajal avalikku arutelu tekitanud numbrituvastuskaamerate kasutamise skandaal,” ütles Vabaduste portaalile mõni aeg tagasi vandeadvokaat Tõnis Loorits
Loorits märkis, et nüüdseks Riigikogus vastu võetud seaduses on võrreldes praegu kehtiva korraga mitu väga sügavat ja olulist probleemi. “Esiteks antaks sellega RAB-le sisuliselt piiramatu õigus meie kõigi kõige privaatsemaid andmeid reaalajas töödelda,” ütles ta. Samuti võetakse Looritsa hinnangul kodanikelt sisuline ja tegelik võimalus ennast sellise pideva jälgimistegevuse eest kaitsta. Ka kohtumenetlustes on kodanikel enda kaitsmine tulevikus keerukas ja igasugune järelevalve teostamine RAB-i ja tema ametnike tegevuse suhtes muutub veel võimatumaks.
Looritsa sõnul oli eelnõust puudu põhiõiguste riivet käsitlev mõjuanalüüs ja puudus ka tasakaalustavate meetmete vajadust hindav analüüs. Samuti ei järgitud selle seaduse vastuvõtmisega kiirustades head õigusloome tava ega küsitud seisukohti nt Õiguskantslerilt, Advokatuurilt ega paljudelt teistelt mõjutatud osapooltelt. Eelnõule ei koostatud ka väljatöötamiskavatsust. Eelnõu seletuskirjas oli selle põhjenduseks toodud pingeline ajakava, sest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi reformi tähtaeg oli eelmise aasta neljas kvartal. “Seadusemuudatuse mõnekuuline hilinemine veel võimaldab reformi tulemuse saavutamist,” seisis eelnõu seletuskirjas.
Seadus võeti täna (neljapäeval) Riigikogus koalitsioonisaadikute häältega vastu: poolt oli 38, vastu hääletas 18 saadikut. Osa seaduse punkte peaks jõustuma 1. juulist. Opositsioonisaadikud loodavad, et president peab seadust põhiseadusega vastuolus olevaks ega kuuluta seda välja.
