Prantsusmaa kasutab meeleavaldusi veebitsensuuri kehtestamiseks

Prantsusmaa senat kiitis oktoobri lõpuks heaks nn huligaanid maksavad (casseurs-payeurs) eelnõu, mis esitati septembris ja milles sätestati, et vandaalitsejad peavad maksma enda tekitatud kahjude eest. Kuid parlamendi arutelude käigus lisati eelnõusse mitu uut sätet, mis suurendavad ametivõimude volitusi. Sealhulgas sätted, mis võimaldavad politsei nõudmisel veebisisu kiiremini eemaldada ja määrata protestidega seotud rikkumiste eest inimesele sotsiaalmeediakeeld, samuti kasutada piiramatul hulgal kaameradroone ja analüüsida nii drooni kui ka turvakaamerate salvestisi algoritmiliselt, kirjutab Reclaim The Net. 

Valitsus põhjendas muudatusi sellega, et sotsiaalmeedia võib hoogustada vägivalda ja kahjusid. Seega peab võimuametitel olema õigus nõuda platvormidelt ja veebimajutajatelt sisu eemaldamist. Väidetavalt on sihikul ennekõike selline sisu, mis õhutab kuritegusid korda saatma, nt varastama, vara lõhkuma ja ründama kellegi elu. Valitsuse sõnutsi edastatakse sisu eemaldamise taotlus “määratud kontrollidele” enne, kui teenusepakkuja sellekohase nõude saab. 

Juhul kui teenusepakkuja ei eemalda sisu 24 tunniga, ähvardab seda kuue kuu pikkune vangistus ja trahv 150 000 eurot. Ettevõtte puhul võib trahv ulatuda 2%-ni selle käibest kogu maailmas. Tähelepanu väärib, et eelnõu esmaversioonis oli nn ühe tunni kiirmenetlus juhuks, kui sisu kutsub ründama, mässama või riigi vastu relvastuma. Selle variandi võttis siseminister Laurent Nuñez tagasi, põhjendades seda eelnõu menetlusega parlamendi kodades. Ühe tunniga sisu eemaldamise kohustust püüdsid Prantsusmaa võimud kehtestada aga juba 2020. aastal. Toona leidis põhiseadusnõukogu, et tegemist on sõnavabaduse rikkumisega ning see pole asjakohane, vajalik ega eesmärgiga proportsionaalne. Sellele vaatamata eeldavad kriitikud, et säte pannakse nüüdsesse eelnõusse lõpuks ikkagi tagasi, lihtsalt menetluse hilisemas etapis. 

Veel annavad uued sätted võimudele õiguse blokeerida veebisaite ja eemaldada neid otsitulemustest sootuks. Siseminister Nuñez selgitas, et tegemist pole sotsiaalmeedia sulgemisega, vaid vajadusega ühtlustada, analüüsida, ristkontrollida ja suunata teatiseid ehk nn Pharos-mehhanismiga (plateforme d’harmonisation, d’analyse, de recoupement et d’orientation des signalements). Väidetav eesmärk taas kord eemaldada mässama, vägivallatsema ja rüüstama kutsuvat sisu. 

Prantsusmaal oktoobris lahvatanud rahutuste järel teataski peaminister Sébastien Lecornu neljale mobiilsideoperaatorile, et need peavad olema valmis blokeerima Snapchati, Tiktoki ja Instagrami ning suutma ajutiselt peatada teenuseid. Sel korral valmisolekust kaugemale siiski ei jõutud, mida ilmselt võis mõjutada asjaolu, et 2024. aastal blokeerisid võimud Uus-Kaledoonias Tiktoki, aga põhiseadusnõukogu hinnangul oli meede ebaseaduslik. Samas ei ole valitsus ikkagi loobunud plaanist kehtestada veebisaitide blokeerimise võimalus seaduses. Nii on sel korral laiendatud sätet, kus kohtu loal võib teatud kuriteos süüdi mõistetud korduvkurjategija sotsiaalmeediakonto peatada kuni aastaks. Sinna on lisatud veel kolm kuritegu: registreerimata või keelatud meeleavalduse korraldamine, kutse relvastatud kogunemisele ja mässu õhutamine. Kriitikud on siinkohal märkinud, et mistahes protesti korraldaja võib hiljem karistada saada, kui meeleavaldus hiljem keelustatakse.

Uute sätetega tunnistatakse kehtetuks ka senine kaameradroonide arvupiirang 40-100. Teisisõnu võib nüüd määramata hulga kaameradroonidega filmida meeleavaldusi ja nende ümbrust. Nii droonide kui ka valvekaamerate salvestatut võib politsei reaalajas analüüsida, sh kasutades algoritme. Selle sätte juured on 2023. aasta olümpiamängude seaduses, mis pani alguse kaameradroonide katsetele. Esialgu oli katsete tähtaeg 31. märtsil 2025, kuid sellest peale on meedet pidevalt pikendatud. Nüüdne seadusemuudatus pikendab “droonikatseid” kuni 31. detsembrini 2030.

Eelnõu laiendab ka näo varjamise keeldu ja muudab näokatted karistatavaks mistahes protestil. Teisisõnu võib näokatte eest karistada ka siis, kui protestil ei ole korda rikutud ning määrata kuni üheaastase vanglakaristuse ja trahvi 15 000 eurot.

Kriitikud leiavad, et paljude sätete sõnastus on niivõrd lai, et võib hõlmata kogu karistusseaduslikku. Seejuures ei sätesta seadus täpselt, kuidas määratletakse, mis üleskutse on kutse mässama ega seda, kes selle üle otsustab. Seega peavad kriitikud muudatusi valitsuse igaveseks kinnisideeks tsenseerida sotsiaalmeediat. Valitsusele heidetakse ette, et huligaanide tabamise kattevarjus lähevad võimud tegelikult kodanikuvabaduste kallale, alustades õigusest protestida ja end vabalt väljendada ning lõpetades valitsuskriitiliste häälte vaigistamisega.  

Valitsus kasutas eelnõu puhul kiirmenetlust, mis tähendab, et pärast rahvusassamblee esimest lugemist liigub eelnõu juba mõlema koja ühiskomisjoni. Igal juhul arutab rahvusassamblee juba eelnõu, mille esmaeesmärk oli panna huligaanid maksma purustatud akende ja kahjustatud vara eest, aga mis senatis moondus vahendiks, millega kehtestada rohkem tsensuuri- ja järelevalvevolitusi.