Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo poolt 28. oktoobril allkirjastatud määruse seletuskirjast võib lugeda, et selle eesmärgiks on „motiveerida üleriigiliselt oluliste muutuste läbiviimist“, sh energiajulgeoleku tagamist ja üleminekut puhtale energiale. Maismaatuul on kliimaministeeriumi väitel praegu kõige kuluefektiivsem tehnoloogia, mis aitab lisaks kahandada sõltuvust fossiilkütustest, suurendab madala hinnaga elektritundide arvu elektriturul ning vähendab keskkonnajalajälge.
Selliste väidete ja põhjendustega ei võta ministeerium aga sugugi arvesse asjakohast kriitikat, mis teemat raamistab. Näiteks loosunglik väide „puhtast energiast“ ja „keskkonnajalajäle vähendamisest“ ei ole sisuline, kuna jätab samal ajal arvestamata tuuleparkide enda mõju nii loodusele kui elukeskkonnale. Samuti on Eesti energeetikaeksperdid välja toonud, et tuulikute lisandumisel tegelikult elektritootmise kogukulu ei lange ning sõltuvus fossiilkütustest jääb enamikul ajast püsima – Eesti praeguse valitsuse plaanide puhul gaasijaamadest.
Lisaks on teada, et paljudes kohtades on kohalikud tuuleparkide rajamise vastu, nt Lääne-Harju vallas on loodud Änglema tuulepargi vastu võitlev MTÜ Vilivalla ja Änglema kaitseks.
Kuigi alates 2023. aastast makstakse tuuleparkide rajamisel KOV-idele ja lähialade elanikele nn tuulikutasu, hakkab see laekuma alles pärast tuulepargi valmimist (nt 2025. aastal maksti tuulikutasu kokku 563 000 eurot). Tuulehoopreemia on mõeldud ainult KOV-idele ja seda juba planeeringute ja ehituslubade etapis – eesmärgiga motiveerida KOV-e rahaliselt, et nad menetleksid planeeringut kehtestamiseni välja.
Vastuoluline toetus
See aga tekitab küsimuse, kas KOV-idele makstav preemia muudab planeeringu kehtestamise sisuliselt rahaliselt motiveeritud otsuseks olukorras, kus KOV peaks kaaluma ka elanike vastuseisu, keskkonnamõju ja muid avalikke huve.
Haljala vallavolikogu liige Maret Bergström kirjutas arvamusloos (Postimees, 04.03.2026): „Volikogud pannakse olukorda, kus nad peavad valima kogukondliku rahu ja märkimisväärse rahasumma vahel – avaliku võimu kaalutlusotsusele lisatakse hinnasilt. See ei ole partnerlus, vaid surve. Seda enam, et kohaliku omavalitsuse tulubaasi on pidevalt vähendatud.“ Vaidluse keskmes pole tema sõnul taastuvenergia vajalikkus, vaid küsimus on otsustusprotsessis ja vastutuses.
Määruse kaasamisprotsessis on Eesti linnade ja valdade liit avaldanud arvamust, et ei pea põhjendatuks siduda toetuse saamist menetluse kiiruse või rahalise stiimuliga viisil, mis võib tekitada surve teha planeerimisotsuseid kiirendatud korras.
„Samuti peame oluliseks vältida olukorda, kus eelnõu rakendamine võib luua avalikkuse arusaama, et riik soosib planeeringute menetlemisel kiirust ja formaalset lõpptulemuse saavutamist, mitte sisuliselt kaalutletud, õiguspärast ja kvaliteetset ruumiotsust. Selline arusaam võib kahjustada nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste usaldusväärsust,“ teatas linnade ja valdade liit.
Kliimaministeerium vastas, et toetuse taotlemise võimalus ei vabasta KOVi ühegi planeerimismenetluses sätestatud kohustuse täitmisest. Kehtivad menetlusnormid, keskkonnamõjude hindamine ja kohtulik kontroll maandavad ministeeriumi hinnangul riski.
Sekkumine KOV-ide otsustesse?
Samas tunnistab ministeerium ise seletuskirjas, et peamine ebasoovitavate mõjude risk on seotud otsustusprotsessi tajutava erapooletusega!
Pärnu linnavalitsuse hinnangul ei peitu probleem toetuse eesmärgis, vaid selle sidumises kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimise ja ehitusõiguslike otsustega.
„Planeering ja ehitusluba ei saa olla riigitoetuse teenimise vahendiks. Planeeringu eesmärk on leida ühiskonna, keskkonna ja ruumilise arengu seisukohast sobiv lahendus, kaaludes erinevaid huve, asukohti ja mõjusid,“ kirjutas Pärnu linnavalitsus.
Kliimaministeeriumi vastusest selgub, et tegemist on „sihtotstarbelise kliimapoliitilise rahaga“, mida riigil on õigus suunata taastuvenergia kasutuselevõtuks.
Põhja-Pärnumaa valla hinnangul võib tuulehoopreemia olla käsitatav nii sisulise kui ka vormilise sekkumisena omavalitsuse planeerimisautonoomiasse.
„Kui riigi eesmärk on lahendada ligikaudu 700 MW ulatuses uute tuuleelektrijaamade rajamine, tuleks selle riikliku sihi saavutamiseks kaaluda kogu riigi territooriumi hõlmava riigi eriplaneeringu algatamist,“ teatas vald. Kliimaministeeriumi vastus: „Teadmiseks võetud.“
Kuidas toetust saab?
Tuulehoopreemiat taotletakse kahes etapis. Esimeses etapis saab omavalitsus taotleda pärast planeeringu kehtestamist 70 000 eurot iga planeeringus ette nähtud tuuliku eest, maksimaalselt 2,5 miljonit eurot. Teises etapis makstakse ehitusloa saanud tuuliku võimsuse järgi 12 000 eurot megavati kohta, samuti maksimaalselt 2,5 miljonit eurot. Toetuse saamiseks peab kehtestatud planeeringutes olema ette nähtud vähemalt viis tuulikut.
Toetusraha ei pruugi jõuda inimesteni, keda tuulikud kõige vahetumalt mõjutavad, sest kasutus sõltub KOV-i otsusest. Raha saab kasutada näiteks koolide ja teiste avalike hoonete uuendamiseks, kergliiklusteede rajamiseks, kohalike energia- ja salvestuslahenduste loomiseks ning kriisivalmiduse parandamiseks. Aga seda ainult juhul, kui rahakasutus on seotud kliimaeesmärkide või energiatõhususega.
Meedet rahastatakse aastail 2027–2028 heitkoguse ühikute ehk CO₂-kvootide müügitulust kuni 12 miljoni euro ulatuses ning uuel aastal ka riigieelarvest – seda ministeeriumi pressiteate kohaselt siiski vaid „võimalusel“. Algselt kuulutati meetme mahuks 20 miljonit.
Kelle raha eest riik KOV-idele tuulikutasu ja tuulehoopreemiat maksab?
Ikka maksumaksja raha eest!
Rahvas peab kinni maksma kõik poliitikute ambitsioonid. Kui rahvalt ei tule piisavalt raha siis võetakse laenu (väikesearvulise järeltuleva põlvkonna arvelt). Pea-asi, et poliitikute tänased ambitsioonid saaksid rahuldatud!
Huvitav, milline oleks elu kui tänaseni oleks käibel väärismetallist raha?
Tehniline progress poleks kindlasti seisma jäänud. Tsaari kuldrubla kehtivuse ajal tuli ju trükipress, aurumasin, telegraafiaparaat.
Võib oletada, et väärismetallist raha kasutuse puhul oleksid ära jäänud sellised “tehnnoloogilised tühi-tõmblemised” nagu ülehelikiiruse reisilennukite projekt ja tänane tuulikute projekt.
Väärtusega raha puhul oleks ennem 9 korda mõeldud ja siis 1 kord tehtud.
Juurde trükitav ja liiga kergesti kättesaadav raha on kindlasti üks põhjustest, mis selliseid tehnoloogilisi tühi-tõmblemisi võimaldab.
Looduse ja keskkonna säästmiseks on mõistlik rajada tuulepargid tarbimise lähedale. See vähendaks ka kulu ülekandeliinidele. Sobiv oleks põhjarannik näiteks Pirita ja Viimsi poolsaar, lisaks veel Kakumäe kant. Ehk ka Narva lähedale. Reaalsem ja odavam on muidugi jätkata põlevkivienergeetikaga. Igasugu süsinikukvoodid tuleb saata sinna tagasi kust nad pärit on.