Avaneb uuel vahekaardil
Kliimadokk “Planeet ei põle.” Vabadused.ee-s.
VAATA FILMI

Venemaa: võimukriitiline Novaja Gazeta sunniti tegevust lõpetama

"Venemaa võimud ja julgeolekuteenistused on sundinud meid toimetuse tegevust lõpetama."

Kui meeldib:
Jaga postitust:
Toeta järgmise loo valmimist
Toeta täna

Venemaa sõltumatu ajaleht Novaja Gazeta teatas, et on sunnitud tegevuse lõpetama, sest võimude kampaania nende vastu on järelejätmatu ja prokurörid on sihikule võtnud ajalehe ajakirjanikud, kelle reportaažid on kritiseerinud Kremli. Nüüdseks on ajaleht ilma jäänud toetustest ja isegi kontoriruumidest. 

Novaja Gazeta teate järgi lõpetab ajaleht tegevuse: „9. novembril lülitame välja tuled hoones, kus oleme olnud 30 aastat, sulgeme serverid ja lahkume. Ajalehte ei eksisteeri enam. Venemaa võimud ja julgeolekuteenistused on sundinud meid toimetuse tegevust lõpetama.“ Ajaleht lisas, et pärast kõiki neid tegutsemisaastaid on nad ilma jäänud kontorist, elatusvahenditest ja nad on pidevas repressioonide ohus, kirjutab Reuters.

„Me jätkasime nii kaua, kui suutsime, kuid meid tõsteti kodust välja ja suletud on meie annetuste platvorm, mis võimaldas lugejatel meid toetada. Meilt on võetud kõik meie ressursid,“ seisab teates. 

Мы не умерли, нас убили вместе с Конституцией

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist asutatud, enam kui kolmkümmend aastat tegutsenud Novaja Gazeta oli Venemaa üks silmapaistvamaid sõltumatuid ajalehti. Ajaleht kritiseeris sageli Venemaa ametivõime, paljastas korruptsiooni ja inimõiguste rikkumisi. Seepärast on lehte sageli tabanud tõsised keerukused ja võimude surve. Eriti pärast 2022. aastat, mil Venemaa alustas sõda Ukrainas ja kehtestas ulatuslikud tsensuurieeskirjad, mis võimaldavad pikki vangistusi mh Vene armee diskrediteerimise ja võimude poolt valeteabeks määratud info levitamise eest. 

Sellest peale on tühistatud ajalehe meedialitsents, selle veebileht on blokeeritud ning ajakirjanikke ja toimetajaid on üle kuulatud, kinni peetud ja nende kodusid on läbi otsitud. Ajaleht on nimetatud „välisagendiks“, mida peetakse vahendiks vaigistada teisitimõtlejaid ja sõltumatut meediat. Ajalehe asutaja ja endine peatoimetaja Dmitri Muratov pälvis 2021. aastal sõnavabaduste kaitsmise eest Nobeli rahupreemia, kuid oli vaid kaks aasta hiljem sunnitud ametist lahkuma, sest ta nimetati „välisagendiks”. Kuus ajalehe ajakirjanikku on mõrvatud, sh 2006. aastal uuriv ajakirjanik Anna Politkovskaja, kes uuris Venemaa sõjaväe rikkumisi Tšetšeenias.

2 Kommentaari
Enim hääli saanud
Uuemad Vanemad

Siit tuleb ilmsiks üks huvitav vastuolu. Venemaa võimud kinnitavad et Venemaa on demokrastlik riik, nagu Eesti, nagu Saksamaa, terve euroliit või Ühendkuningriik. Demokraatias kinnitatakse et on sõnavabadus (sõnavabadus on demokraatia eelduseks ilma milleta ei saadrmokraatia toimida). Samas toimub sõnavabaduse mahasurumine mitte ainult Venemaal vaid praktiliselt kõigis nn “demokraatiates” küll tsensuurina, küll vihakõne ettekäändel jne. Venemaal ehk pisut jõhkramalt aga põhimõttelist vahet ei ole. Milleks sellist tsirkust etendatakse. Nõukogude Liit polnud vähem demokraatlik kui Euroopa Liit või Venemaa.

Kahjuks on kogu maailmas sama probleem- rahaahned röövlid ei salli tõde, nad püüavad igasuguste meetodite ja vahenditega summutada tõde!
Kõikide riikide valetamised on avalikuks tulnud, see on pättide kokkumäng.

Seotud artiklid

Liitu Vabaduste uudiskirjaga!

Saa esimesena teada uutest lugudest ja dokumentaalfilmidest ning kingituseks
-30% sooduskoodi ja tasuta tarne
kliimateosele „Planeet ei põle“.
[ew_brevo_subscribe_form]