Selleks on järgmise kolme aasta eelarves määratud märkimisväärsed 60 miljardit rubla, millega digiarenguministeerium tahab määrata mobiilsele internetile palju kõrgema hinna, kui kasutajal on virtuaalse eravõrgu (VPN) teenus. Kavas on ka allutada ettevõtete sisevõrgud föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) järelevalve alla, kirjutab Meduza.
Viimaste aastatega on Kreml mitmeid veebipiiranguid kehtestanud, et piirata seda, mida inimesed veebis näevad või kuhu ligi pääsevad. Näiteks juba 2017. aasta novembri seadusesättega, mis lisati teabe-, infotehnoloogia ja teabekaitseseadusesse, keelustati VPN-teenustel ületada Venemaa internetiblokeeringuid. Sellega ei keelustatud VPN-i otseselt, küll aga on teenusepakkujad kohustatud filtreerima Venemaa kasutajate liiklust ja blokeerima juurdepääsu nendele lehtedele, mis on keelatute nimekirjas. Kui teenusepakkuja ei täitnud sätet, blokeeriti Roskomnadzori korraldusel selle VPN-teenus. Kuid samas kehtisid erandid võimudele ja mõnele ettevõttele, kes vajasid piiramatut juurdepääsu, et “toetada oma tegevust tehnilistel eesmärkidel”.
Järgmine piirang lisandus 2018. aastal, mil veebiteenuste pakkujatel keelati selgitada, kuidas blokeeringuid ületada, tuginedes autoriõiguste kaitse ühingu 2016. aasta ettepanekule määrata VPN-i propageerimise eest haldustrahve. Roskomnadzor toetas ideed oma ettepanekuga trahvida ainult interneti teenusepakkujaid, sest kontrolli käigus olevat avastatud juhtumid, kus telekommunikatsioonioperaatorid olid õpetanud blokeeringuid ületama. Lõpuks sellist trahvi siiski ei kehtestatud, aga 2017. aasta novembrist pidid operaatorid jälgima juurdepääsupiiranguid käsitleva teabe avaldamise reegleid.
Pärast ebaõnnestunud katset blokeerida Telegrami lõi Kreml 2019. aastal avaliku sidevõrgu järelevalve- ja halduskeskuse, mis allub Roskomnadzorile ja mis kasutab veebiliikluse filtreerimise ja juurdepääsu blokeerimise seadmeid. Tegemist oli ühe osaga nn suveräänse interneti seadusest, mis jõustus novembris 2019 ja võimaldas muu hulgas Venemaa internetti tsentraliseeritult kontrollida. Keskuse ülesanne oli võtta kontroll, kui Venemaa interneti stabiilsust, turvalisust ja terviklikkust ähvardab oht, mille tõrjeks nõuti ka, et telekommunikatsioonioperaatorid paigaldaks tehnilised ohutõrjevahendid. Need riist- ja tarkvarasüsteemid võimaldasid Roskomnadzoril liiklust filtreerida ning blokeerida veebisaite ja teenuseid, mida pidas sobimatuks. Hiljem kasutati neid süsteeme VPN-ide ja muude blokeeringute ületamise vahendite vastu ning 2023. aastal kinnitas Roskomnadzori juht Andrei Lipov, et kõik Venemaa sidesõlmed on täielikult kaetud tehniliste ohutõrjevahenditega.
Aastal 2021 algas juba ulatuslik VPN-teenuste blokeerimine. Siis ähvardas Lipov, et blokeerib kõik VPN-id, mis eiravad Venemaa seaduseid. Seejärel võeti sihikule üksikud teenusepakkujad ning aasta lõpuks teatas amet, et piirab järgmiseid teenuseid: VyprVPN, Opera VPN, Hola! VPN, ExpressVPN, KeepSolid VPN Unlimited, Nord VPN, Speedify VPN, IPVanish VPN, Betternet, Lantern, X-VPN, Cloudflare WARP, Tachyon VPN ja PrivateTunnel.
Järgmine säte võeti vastu 2023. aasta juulis, mil võimudel lubati keelatud veebisaitide registrisse lisada neid, kes jagavad teavet meetodite kohta, kuidas pääseda ligi keelatud lehtedele. Mullu septembris aga lisati haldusrikkumiste seadustikku säte, mis lubab määrata trahvi, kui keelduda koostööst Roskomnadzoriga või jätta blokeerimata keelatud lehed. Trahvid võivad füüsilise isiku puhul küündida 80 000 rublani (u 840 eurot) ja juriidilise isiku puhul 500 000 rublani (u 5250 eurot), korduva rikkumise korral aga juba kuni 200 000 rublani (u 2100 eurot) ja 1 miljon rublani (u 10 500 eurot).
Peale selle lisati 2025. aasta septembris kriminaalkoodeksi raskendavate asjaolude hulka VPN-i kasutus. Teisisõnu, kui kohus leiab, et kurjategija kasutas kuriteo juures VPN-i, võib teda karmimalt karistada ning keelata muidu lubatud leevendusi. Tänavu septembris on aga reklaamiseadusesse lisatud säte, mis keelab levitada selliste süsteemide reklaame, mis võimaldavad pääsu keelatud lehtedele, ning haldusrikkumiste seadustikku lisati trahvid sellise reklaami eest – füüsilise isiku korral 80 000 rubla (u 840 eurot) ja juriidilise isiku korral 500 000 rubla (u 5250 eurot).
Sellega aga Venemaa võitlus VPN-iga ei ole piirdunud. Tänavu kevadel sundis digiarenguministeerium Venemaa suuri ettevõtteid, kellel on palju veebilehti ja teenuseid, tuvastama kasutajate seadmetes aktiveeritud VPN-e. Ettevõtted on kohustatud sellised kasutajad blokeerima ja jagama nende VPN-ühenduse andmeid Roskomnadzoriga. Ühtlasi püüdsid tänavu suvel võimud katkestada VPN-teenuste osutamist Venemaa veebimajutusteenustes, olles muutnud teabe, infotehnoloogia ja teabekaitse seadust.
Väärib märkimist, et samal ajal kehtib endiselt 2017. aasta luba, mille järgi VPN-i võivad kasutada ettevõtted „oma tegevuse toetamiseks vajalikel tehnilistel eesmärkidel“. Seejuures peavad ettevõtted ennetavalt määrama töötajad, kes võivad VPN-i kasutada. Kuid uus eelnõu nõuab, et ettevõtted teataks Roskomnadzorile VPN-i kasutusest ning võimud kinnitaks säärase teenuse kasutamise reeglid, sh juurdepääsuga töötajate puhul. Sama eelnõu loob ka Roskomnadzori uue registri, kuhu kantaks isikud ja ettevõtted, kes pakuvad Venemaa serverite kaudu VPN-teenust ja kui tuvastatakse blokeeringu ületamine, keelataks sel aastaks sõlmida mistahes Vene teenusepakkujaga lepinguid. Roskomnadzor ja veebimajutusteenused aga vahetaks omavahel rõõmsasti sellekohast teavet.
Kodanikku mõjutab kõige enam ilmselt digiarenguministeeriumi idee kehtestada lisatasud neile, kelle internetiliiklus on rahvusvaheline. Esialgu oli lisatasu plaanis neile, kes kasutasid rohkem kui 15 gigabaiti rahvusvahelist andmesidet. Nüüdseks paistab valitsus sepitsevat rahvusvahelise internetiliikluse kvooti 50 gigabaiti ja lisatasu kohalduks esiti vaid 5G-võrkudes. Meede sihiks neid kasutajaid, kes ühenduvad VPN-iga välismaiste serveritega, mis teeb kogu nende andmeside rahvusvaheliseks. Juhul kui selline lisatasu kehtestatakse, muudaks see VPN-i kasutuse äärmiselt kalliks.
Selleks kõigeks on võimud võtnud plaani eraldada veelgi rohkem raha ja eelarve kavandi järgi on raadiosageduskeskusele 2027. aastaks määratud 19 870 441 200 rubla (u 208,6 miljonit eurot); 2028. aastaks 19 844 821 700 rubla (u 208,4 miljonit eurot) ja 2029. aastaks 19 870 474 200 rubla (u 208,6 miljonit eurot). Kokku peaaegu 60 miljardit rubla (u 630 miljonit eurot) kolme aasta peale.
Euroliidul ju põhimõtteliselt sarnased plaanid.