Euroopa Parlamendi liige Lynn Boylan (Vasakpoolsed) peab EL vastvalminud lastemäärust (Kids Act) kõigiti tervitatavaks, kuid see ei käsitle tema hinnangul suurte tehnoloogiaettevõtete laiemat mõju ühiskonnale, kirjutab EU Perspectives.
Sotsiaalmeediast tingitud probleemide kohta kirjeldas poliitik: „Ma arvan, et COVID-i ajal nägime, kuidas sotsiaalmeediaettevõtted hakkasid ühiskonda polariseerima ning tekitama viha ja palju vaenu. Iirimaal kogeme palju äärmusparempoolset retoorikat ja ma arvan, et teistes Euroopa riikides on täheldatud sarnaseid suundumusi – esmalt suunatud karantiinimeetmete ja vaktsineerimise vastu, kuid seejärel on see nihkunud rändevastase ja rassistliku retoorika poole.” Poliitik muretseb kahju pärast, mida meediaettevõtted tekitavad sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja kogukondadele, sest „nendel sotsiaalmeediaplatvormidel levivad nii valitsusväliste organisatsioonide kui ka poliitikutevastased jutustused.”
Seega tuleks Boylani arvates vanusest sõltumatult läheneda nii sotsiaalmeedia soovitussüsteemidele, digikirjaoskusele kui ka tehisarule. Samas on ta mõistnud, et sotsiaalmeedia vanusepiirangule eeskuju andnud Austraalia piirang ei ole tõhusalt toiminud (loe ka siit, siit, siit, siit). „Lapsed ja noored on väga, väga leidlikud selles, kuidas süsteemist ümber minna,” nentis poliitik, aga kritiseeris juurde, et seda tehnoloogiaettevõtted just tahavadki – lükata vastutus tagasi kasutaja ja vanemate peale. Aga siinkohal mängib tema sõnutsi rolli vanema sotsiaalne staatus. Boylan leiab, et tuleb tunnistada tõsiasja, et haritud keskklassi lapsevanem on palju teadlikum, talle on „teave kättesaadavam kui ühe vanemaga perele, kes pingutab, et kõigega toime tulla.”
Parlamendiliige selgitas veel, et muretseb kogu elanikkonna eraelu puutumatuse pärast, kui platvormidele tuleb anda teavet, et täisealisust tõestada. Pealegi on kõik inimesed vastuvõtlikud desinformatsioonile, valeandmetele, pettustele ja nüüd ka tehisaru loodud sisule. See kinnitab vajadust kaitsta noori, kuid ka seda, et ei tohi unustada täiskasvanuid. „Meil kõigil on sõpru ja sugulasi, kes on sotsiaalmeedia kaudu radikaliseerunud ja nendega ei ole kõik korras ning nad on vanemad kui 16,” selgitas poliitik, lisades, et noorte meeste juures kasutatavad meetodid erinevad noorte naiste omadest märkimisväärselt. Väärib siinkohal aga meenutamist, et paljuski paistavad võimud keskenduvat üksnes parempoolsele äärmuslusele, nagu näiteks on teinud Suurbritannia, jättes islamistliku radikaliseerumise kõrvale, kuid just viimane domineerib Euroopa terrorismis.
Poliitik kritiseeris ka Iirima valitsuse tehnoloogiapoliitikat, sest sealne maksuskeem meelitas tehnoloogiaettevõtteid just sinna riiki end sisse seadma. Sinna jääma julgustas aga juba andmekeskuste poliitika, kuid alguses olid keskused vaid pilveteenuste jaoks. Nüüd on Boylani sõnutsi Iirimaal andmekeskuseid elaniku kohta rohkem kui kuskil mujal maailmas ja need võtavad 23% elektrienergia koguvajadusest. Andmekeskustega kaasnevaid teemasid oleme Vabaduste portaalis samuti varem käsitlenud, nt tõsiasja, et nende jaoks ollakse valmis üle parda heitma kliimaeesmärke ja nende tegelikku keskkonnamõju varjutab salastatus. Boyal lisas Iirimaa kohta veel, et riigi valitsus kohtub saladuskatte all tehnoloogia lobirühmadega ega kavatse tehnoloogiasoodsast poliitikast loobuda. Seetõttu ei peaks Iiri valitsus Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal osalema tehnoloogia küsimuste arutamises.
Tehisarude juures viitas poliitik vabaühenduse Spun Out hiljutisele aruandele, mille järgi küsivad noored vestlusrobotitelt nõu ja äärmiselt kiiresti võivad need vestlused viia enesetapu mõteteni. Kusjuures tehisaru annab veel nõu ka, kuidas end tappa. Sama olulised on juhtumid, kus küsitakse tehisarult muud tervisenõu. Näiteks pidavat Boylani sõnutsi tehisaru suunama iga neljanda abordi kohta küsinu abordivastase teabe ja kahtlaste nõustamisteenuste juurde. Seega ei tohi tehisaru valdkonnal lubada nii käest ära minna nagu sotsiaalmeedia puhul juhtus.
Ehe näide segasest europoliitikust kes soovib inimesi kaitsta nende endi eest. Mina täiskasvanuna ei vaja sellist kaitset. Vajan hoopis kaitset segaste europoliitikute eest kes on normaalse elu terves euroopas istmikku keeranud ja jätkavad sellega täistuuridel.
Kõige loogilisem lahendus oleks suunata see seltskond psühhiaatriahaiglasse ja võimaldada neile professionaalset arstiabi.